Hłusk

Hłusk
	[ Hlusk ]
valgevene	Глуск * / Hłusk *transkriptsioon: Glusk
vene	Глуск (Glusk)
	Hłuski lipp Hłuski vapp
Elanikke	7500 (2009)
Koordinaadid	52° 53′ N, 28° 41′ E

Hłusk (poola keeles Hłusk, valgevene-eesti transkriptsioonis Glusk) on alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Hłuski rajooni halduskeskus. Asub Pciči jõe kaldal, merepinnast 123 meetri kõrgusel, riigi pealinnast Minskist 165, Mahiloŭ linnast aga 168 kilomeetri kaugusel.

Haridust annavad kolm keskkooli, kunstikool ja sanatoorne internaatkool. Alevis on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Antakse välja rajoonilehte Radzima (Радзіма). Hłuskis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu. Vaatamisväärsusteks on osaliselt säilinud vanalinn, samuti ka XVI-XVII sajandil kasutusel olnud kindluse ase (kindlus ise on tänapäevaks hävinud).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt kandis Hłuski nime praegune Haradok. XVI sajandi esimesel poolel asutas Jurgis Alšėniškis uue asula, mis hakkas kandma nime Hłusk Dubrovicki (Глуск Дубровіцкі), hiljem sai sellest aga lihtsalt Hłusk.

Aastal 1522 sai ta õiguse rajada asula juurde kindlus. Aastal 1525 sai asula Zygmunt II Augustilt õiguse pidada laata. Aastal 1558 jagati asula kaheks, ühe poole pärisid Połubińskid, teise aga Jurgise tütar, kelle abielludes (aastal 1561) läks tema osa Zasławskite valdusse, aga kümme aastat hiljem ostsid selle Czartoryskid. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Hłusk kuuluma Navahrudaki vojevoodkonda ja Navahrudaki maakonda.

Aastal 1626 ostsid Połubińskid ära ka teise poole asulast. Aastal 1655 rüüstasid alevit kasakad. Pärast seda, kui nad sealse kantsi maha olid põletanud, ehitati sinna uus, muldvallide ja viie bastioniga kindlus. Aastal 1667 rajasid frantsisklased Hłuskisse kloostri. Hiljem omandas abielu teel asula Dominik Mikołaj Radziwiłł, Radziwillide valdusse jäi alev kuni XVIII sajandi lõpuni. Aastal 1775 kannatas alev tulekahju läbi.

Poola jagamisel läks Hłusk aastal 1793 Venemaa koosseisu. Seal kuulus alev Minski kubermangu ja Babrujski maakonda. Alev läks koos ümbruskonna asulatega aastal 1800 krahv Judycki omandisse, XIX sajandi alguses aga Brzostowskite valdusse. Aastast 1897 on teada, et alevis oli 22 poodi, katoliku kirik ja kaks õigeusu kirikut, lisaks veel viis sünagoogi.

Aastal 1924 hakkas Hłusk kuuluma Valgevene NSV koosseisu. kus sellest sai rajoonikeskus. Enne Teist maailmasõda elas alevis 1935 juuti. Kui sakslased olid alevi okupeerinud, rajasid nad sinna geto, mille juutidest asukad pidid iga päev alevi kõrval asuvas laagris tööl käima, sellest keeldumist karistati mahalaskmisega. ^[1]. Detsembris 1941 lasti kõik alevi juudid maha.^[2] Kuna sinna toodi juute ka ülejäänud rajoonist, oli hukatute arv ligi 3000.