Hüvasti, relvad

Ernest Hemingway romaani "Hüvasti, relvad" ingliskeelne väljaanne

Hüvasti, relvad
Originaali pealkiri	A Farewell to Arms
Autor	Ernest Hemingway
Tõlkija	Enn Soosaar
Päritolumaa	USA
Keel	inglise
Ilmumisaeg	1929
Lehekülgi	272

"Hüvasti, relvad" on Ameerika kirjaniku Ernest Hemingway 1929. aastal ilmunud kolmas täispikk romaan. Sarnaselt teiste Hemingway romaanidega on “Hüvasti, relvade” teemad esimene maailmasõda ja selle tagajärjed.

Teos räägib Itaalia vägedes teenivast Ameerika kiirabiautojuhist Frederic Henryst ning tema suhtest inglise meditsiiniõe Catherine Barkleyga. Romaani saatis kohe ilmumise järel menu ning seda loetakse siiani üheks 20. sajandi kõige tähtsamaks ja mõjukamaks ilukirjandusteoseks.

Sisukokkuvõte

“Hüvasti, relvad” on jagatud viieks osaks ja igas osas toimub tegevus eri kohas. Romaan on kirjutatud esimeses isikus ja see algab Henry kirjeldustega eesliinist ning seal toimuvast. Henry saab sõbraks endast vanema mehe Rinaldiga, kes tutvustab talle haiglas töötavat inglise meditsiiniõde Catherine Barkleyt. Algul on Henry tunded Barkley vastu ühepoolsed, ent varsti hakkab Barkleyle ka Henry meeldima. Henry läheb tagasi eesliinile, kuid saab seal toimunud suurtükirünnaku tõttu haavata. Henry viiakse haiglasse. Sellega lõppeb romaani esimene osa.

Teises osas tõstetakse Henry ümber Milanos asuvasse haiglasse ning ta tahab, et Barkley hoolitseks tema eest. Lugejale tutvustatakse uusi tegelasi, nende seas proua Gage’i, preili Walkerit ja proua Van Campenit, kes kõik on haiglas töötavad meditsiiniõed. Catherine Barkley saabub samuti haiglasse ning tema ja Henry vaheline suhe muutub sügavamaks ning mõlemad väljendavad oma tundeid üksteisele. Kuna Henry põlv on vigastatud, saavad Barkley ja Henry Milanos aega veeta, oodates põlve paranemist. Nad leiavad endale Milanos eri tegevusi, sealjuures näiteks traavivõistlustel käimine. Henry põlv paraneb, kuid ta saab kollatõve diagnoosi ja pikendatud puhkuse, mis tähendab, et ta ei pea eesliinile niipea naasma. Proua Van Campen avastab aga Henry toast tühje alkoholipudeleid. Ta peab Henry alkoholi tarbimist kollatõve põhjuseks ning teatab Henry käitumisest. Henry puhkus tühistatakse ning ta peab minema tagasi eesliinile. Enne seda aga teatab Barkley Henryle, et ta on rase.

Kolmas osa räägib enamasti Itaalia kaotusest Caporettos ning sellele järgnenud kaootilisest Itaalia vägede taganemisest. Osa algab sellega, kuidas Henry läheb tagasi eesliinile, kuid peab varsti taganema. Ta otsustab oma meestega põhilisest Itaalia vägede grupist eemalduda ning otsida paremat ja kiiremat teed taganemiseks. Henry tapab ühe noore sõduri argpükslikkuse eest, sest sõdur keeldub Henry mutta kinni jäänud autot välja lükkamast. Pääsedes napilt Austria vägede käest, ühinevad Henry ja tema kaassõdur Bonello taas suurema grupiga. Henry aga peetakse kinni ja teda tahetakse hukata reetmise eest, ent ta suudab läbi kuulirahe põgeneda.

Neljandas osas põgeneb Henry Milanosse, kuid saab teada, et tema armastatu Barkley ei ole enam seal. Seejärel liigub Henry rongiga Stresasse, kus kohtub taas Barkleyga. Henry on aga vahepeal tagaotsitavaks kuulutatud ning ta otsustab põgeneda Barkleyga Šveitsi. Nad põgenevad öösel sõudepaadiga ja jõuavad Šveitsi.

Viiendas osas valetavad Barkley ja Henry Šveitsi politseile, et nad on noored arhitektuuritudengid, kes tulid Šveitsi suusatama ja puhkama. Nad jäävad Šveitsi elama ning tutvuvad uute inimestega. Varsti lähevad nad haiglasse, et Barkley saaks sünnitada. Peale pikka ja keerulist sünnitust tuleb Barkley ja Henry laps surnult ilmale. Barkley on kulutanud väga palju jõudu ja doktor teatab Henryle, et ta armastatu on suremas. Barkley sureb ja Henry kõnnib läbi vihma tagasi hotelli.

Romaani stiil ja temaatika

Sarnaselt teiste Hemingway romaanidega on “Hüvasti, relvad” kirjutatud Hemingwayle omases stiilis – Hemingway kasutab lühikesi ja lihtsasti arusaadavaid lauseid. Autor keskendub tegevusele ning kirjeldab ainult seda, mis on hädavajalik, et lugeja mõistaks lugu ja tegevust . Samuti hoidub Hemingway tegelaste siseelu ja -mõtete ülemäärasest kirjeldamisest, jättes seega ruumi lugejale, et too saaks ise teost tõlgendada. Romaani kolmandat osa, mis kirjeldab itaallaste kaotust Caporetto lahingus ja sellele järgnenud taganemist, on peetud meisterlikult kirjutatuks, sest see annab edasi kaotusetunnet, taandumise ajal tekkinud segadust ning sõja brutaalsust . Romaan on kiidetud ka realismi eest. Teoses kasutatakse väga palju sidesõna “ja”, mis on Hemingway stiilile omane ning mis üritab edasi anda vahetust ja otsesust. Hemingway kasutas teoses algversioonis sõduritele omast roppu keelt, ent raamatu kirjastaja asendas roppused mõttekriipsudega.

Romaani põhilised teemad on sõda ja selle tagajärgedega tegelemine ning nende aktsepteerimine. Samuti on teoses tähtsal kohal maskuliinsus ja armastus. Nagu paljud teised Hemingway teosed (nt “Ja päike tõuseb”, “Kellele lüüakse hingekella”), räägib ka see teos n-ö kadunud põlvkonnast. Eesti keeles on teose pealkiri küll “Hüvasti, relvad”, ent inglise keeles võib pealkirja “A Farewell to Arms” tõlgendada mitmeti – sõna arms tähendus võib olla "relvad", ent võib olla ka "käed". Romaani lõpp võib vihjata pealkirjale, sest peategelane Henry ja tema armastatu Barkley kaotavad üksteist ning Barkley libiseb Henryl käte vahelt. Kuidas Hemingway teosele pealkirja valis, ei ole kindel, kuid üks tõestamata teooria väidab, et Hemingway võis olla mõjutatud 16. sajandi inglise näitekirjaniku George Peele’i samanimelisest luuletusest (“A Farewell to Arms (To Queen Elizabeth)”). Luuletus sarnaneb teemalt Hemingway teose temaatikaga, rääkides samuti sõjast ja mehelikkusest.

Teose lõpu kohta on Hemingway öelnud, et kirjutas seda ümber 39 korda, enne kui oli lõpuga rahul . Ta küsis lõpu kirjutamisel nõu ka F. Scott Fitzgeraldilt, kuid lõpuks ei võtnud tema nõu kuulda .

Teose seosed Hemingway eluga

Ernest Hemingway armastatu Agnes von Kurowsky Milanos

Romaanis “Hüvasti, relvad” leidub otseseid seoseid Hemingway enda eluga. Sarnaselt teose peategelase Frederic Henryga töötas ka Hemingway esimese maailmasõja ajal Itaalias kiirabiautojuhina ning sai suurtükimürsust haavata. Hemingway viidi pärast seda Milano haiglasse, kus ta tutvus meditsiiniõe Agnes von Kurowskyga. Üks suur erinevus romaani ja päriselu vahel on aga see, et romaanis armuvad Barkley (kelle inspiratsiooniks oli von Kurowsky) ja Henry, ent päris elus oli armastus ühepoolne. Von Kurowsky nägi Hemingwayd rohkem pojafiguurina kui armastatuna.

Teose vastuvõtt ja kriitika

Teos avaldati kõigepealt järjejutuna USA ajakirjas Scribner’s Magazine. Teose vastuvõtt oli jahe, sest paljudele ajakirja tellijatele ei meeldinud Hemingway otsekohene keelekasutus ning Henry ja Barkley vaheline abielueelne suguline vahekord. Raamatuna ilmus teos 1929. aastal, sai kiiresti populaarseks ning seda müüdi esimese aasta jooksul umbes 100 000 eksemplari. Ajakirjad The New York Times ja Londoni Times kiitsid romaani originaalsuse ja Hemingwayd andekuse eest. 1929. aastal keelustas Itaalia diktaator Benito Mussolini teose Itaalias, sest see rääkis Itaalia vägede ebakangelaslikust taandumisest Caporettos. Keeld tühistati alles 1948. aastal.