Toompea pank

See artikkel räägib pangast; härjapeaks nimetatakse ka ristikut

---

Toompea pank (muinaseestlaste Härjänpää) on Põhja-Eesti klindi Tallinna klindilõigus asuv pank; halduslikult Tallinnas.

Pank on geoloogiliselt klindisaar, moodustades saarlava, mille läbimõõt on umbes 0,5 km ja kõrgus kuni 48 m.

Etümoloogia

Toompea panga muistsete eestlaste poolt pruugitav nimi võis olla Härjapea ehk Härjänpää (mille järgi sai nime ka lähedal voolanud Härjapea jõgi). Kaudselt kinnitab seda ka Taani hindamisraamatus esinev Harju kirjapilt Hæriæ ehk Härjä. Kaugelt vaadates olevat Toompea ning Tõnismägi meenutanud härja selga. Keskajast pärinev nimi Toompea tuletub saksakeelsest sõnast Domberg, mis tähendab katedraalimäge.

Mütoloogia

Eesti rahvuseepos käsitab Toompead Kalevipoja isa Kalevi kalmukünkana. Pärimuse järgi mattis mehe naine Linda ta sinna maha. Ta kandis mehe hauale palju kive, millest olevat tekkinudki Toompea mägi.

Sümboolsus

Klindi saarlava on olnud nii muistne ohvri- ja pühitsuspaik kui ka Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu ning Eesti Vabariigi võimukants. Seal on erinevatel aegadel asunud linnus, kindlus, loss ning nüüdne parlamendihoone. Toompea kui üla-linna tähendusrikkust esindavad erinevates kultuurilistes mõõtmetes ehitistena Pikk Hermann, Neeva Aleksandri peakirik ja Domus Mariana.

Vaata ka

• Toompea
• Toompea loss
• Toompea tugimüür