Mine sisu juurde

Gyeongju

Allikas: Vikipeedia
Filmi kohta vaata artiklit Gyeongju (film).
Gyeongju
Ülevalt vasakult päripäeva: Donggungi palee ja Wolji tiik, kuningas Seongdeoki kell, Bulguksa, Cheomseongdae, Yangdongi rahvaküla, Seokguram
Lipp
Pindala: 1324,39 km²
Elanikke: 245 365
Koordinaadid: 35° 51′ N, 129° 13′ E

Gyeongju ([gjongdžu]; korea keeles 경주; ajalooliselt Seorabeol ([soraboel]; korea keeles 서라벌)) on linn Lõuna-Koreas Põhja-Gyeongsangi provintsi kaguosas.[1][2] See on pärast Andongi provintsi suuruselt teine linn, linna pindala on 1324 km2 ja seal elab umbes 245 000 inimest (2024).[3][4] Gyeongju asub Soulist 370 km kaugusel kagus ning Daegust 55 km kaugusel idas.[4][5] Linn paikneb Jaapani mere rannikul ning piirneb läänes Cheongdo ja Yeongcheoniga, lõunas Ulsaniga ja põhjas Pohangiga. Gyeongju on ümbritsetud Taebaeki mägedega.[6]

Gyeongju ajalooline nimi on Seorabeol, see oli ligi tuhat aastat Silla Kuningriigi (57 eKr – 935 pKr) pealinn. Riigi kontrolli all oli 7.–9. sajandil ligi kaks kolmandikku Korea poolsaarest. Samguk yusa järgi oli Seorabeolis üle 170 000 majapidamise ning 800 000 – 900 000 elanikku.

Ühinenud Silla (668–935) oli jõukas riik ning Seorabeol oli sellel ajajärgul maailma suuruselt neljas linn.[7][8][9][10][11][12] Sellest ajast on linnas palju arheoloogilisi leiukohti. Gyeongjud tuntakse kui "ilma seinteta muuseumi".[13] UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad neist Seokguram grott, Bulguksa tempel, Gyeongju ajaloolised alad ja Yangdongi rahvaküla.[14][15] Ajalooline Gyeongju on üks Lõuna-Korea populaarseimaid turismisihtkohti.[16]

Aastal 1995 ühendati Gyeongju linn ümbritseva samanimelise maakonnaga üheks haldusüksuseks.[17] Lõuna-Korea kontekstis on alla 300 000 elanikuga Gyeongju üks riigi 53-st väiksest ja keskmise suurusega linnast.[18] Põhiline majandussektor on turism, kuid kuna linn asub tööstuskeskuste Ulsani ja Pohangi lähedal, on ka linna tööstussektor arenenud.

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 경주시 [Gyeongju-si] (korea). Nate / Korea kultuuri entsüklopeedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2011. Vaadatud 2. augustil 2009.
  2. ↑ "S. Korean, US presidents to meet before APEC summit". Xinhua News. 18. oktoober 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2012. Vaadatud 15. septembril 2009.
  3. ↑ "Population Gyeongju". Population City (inglise). 2015.
  4. 1 2 De Ville-Colby, Jacqueline (24. aprill 2018). The Expatriate Handbook: Seoul, Korea. Hollym. ISBN 9781565910461. Vaadatud 24. aprillil 2018.
  5. ↑ "Kyŏngju". Encyclopædia Britannica. 2009. Vaadatud 15. septembril 2009.
  6. ↑ 경주시의 자연환경 [Natural environment of Gyeongju] (korea). Nate / Encyclopedia of Korean Culture. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2011. Vaadatud 5. augustil 2009.
  7. ↑ MacGregor, Neil (6. oktoober 2011). A History of the World in 100 Objects (inglise). Penguin UK. ISBN 9780141966830. Vaadatud 30. septembril 2016.
  8. ↑ Chŏng, Yang-mo; Smith, Judith G.; Metropolitan Museum of Art (New York, N.Y.) (1998). Arts of Korea (inglise). Metropolitan Museum of Art. Lk 230. ISBN 9780870998508. Vaadatud 30. septembril 2016.
  9. ↑ Adams, Edward B. (aprill 1989). "The Legacy of Kyongju". The Rotarian (inglise): 28. Vaadatud 23. juunil 2018.
  10. ↑ Ross, Alan (17. jaanuar 2013). After Pusan (inglise). Faber & Faber. ISBN 9780571299355. Vaadatud 30. septembril 2016.
  11. ↑ Mason, David A. "Gyeongju, Korea's treasure house". Korea.net. Korea Kultuuri ja Informatsiooni Teenistus. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2016. Vaadatud 30. septembril 2016.
  12. ↑ Adams, Edward Ben (1990). Korea's pottery heritage (inglise). Seoul International Pub. House. Lk 53. ISBN 9788985113069. Vaadatud 30. septembril 2016.
  13. ↑ "Spring into Korea's Cultural Festivals". Travel Blackboard. 4. märts 2005. Vaadatud 15. septembril 2009.
  14. ↑ "Korea, Republic of". UNESCO World Heritage Centre. 2009. Vaadatud 22. augustil 2010.
  15. ↑ "Gyeongju Yangdong Folk Village (UNESCO World Heritage)". Korea Tourism Organization. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2013. Vaadatud 23. augustil 2010.
  16. ↑ "Insa-dong Rivals Jeju as Most Popular Tourist Spot". Chosun Ilbo. 5. mai 2009. Vaadatud 4. augustil 2009.
  17. ↑ Lee, Jae Won; Lee, Man Hyung (1997). "Urban-Rural Integration Conflicts After 1994's Reform in Korea" (PDF). Dosi Yeongu, Korea Center for City and Environment Research. 3: 103–121. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. september 2009. Vaadatud 31. augustil 2009.
  18. ↑ Yun, Daesic; Hwang, Junghoon; Moon, Changkeun (juuni 2008). "A Study on Analysis of Mode Choice Characteristics and Travel Pattern in Urban-Rural Integrated City" (PDF) (korea). Korea Research Institute For Human Settlements. Lk 118. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2012. Vaadatud 15. septembril 2009.
  • Breen, Michael (1999) The Koreans: who they are, what they want, where their future lies Macmillan, ISBN 0-312-24211-5
  • Cherry, Judith (2001), Korean multinationals in Europe, Routledge Advances in Korean Studies, Routledge, ISBN 0-7007-1480-4
  • Cumings, Bruce (1997). Korea's place in the sun: A modern history. New York: Norton. ISBN 0-393-31681-5
  • Kang, Bong W. (2002). A study of success and failure in the water management of the Buk Chun in Kyongju, Korea. Paper delivered at the Eighteenth Congress of the International Commission on Irrigation and Drainage. (Electronic Version).
  • Kang, Jae-eun; Lee, Suzanne. (2006) The land of scholars: two thousand years of Korean Confucianism Homa & Sekey Books, ISBN 1-931907-37-4
  • Kim, Chang-hyun (August, 2008), The Position and the Administration System of Donggyeong in Koryeo Dynasty, (in Korean) Dongguk University, Silla Culture, issue 32, pp. 1–43
  • Kim, Chong-un; Fulton, Bruce, (1998) A ready-made life: early masters of modern Korean fiction, University of Hawaii Press, pp. 107–120, ISBN 0-8248-2071-1
  • Kim, Deok-muk, (2003) 전국의 기도터와 굿당 (Jeon-gukui gidoteo wa gutdang. Tr. "Sites of Buddhist prayer and shamanic practice nationwide"), (in Korean), 한국민속기록보존소 ISBN 89-953630-3-7
  • Kim, Won-yong. (1982). Kyŏngju: The homeland of Korean culture. Korea Journal 22(9), pp. 25–32.
  • Kookmini Ülikool, Department of Korean History (2004) "경주문화권 (Gyeongju Munhwagwon. The Gyeongju cultural area)", Seoul:역사공간 ISBN 89-90848-02-4
  • Korean Overseas Information Service, (2003), Handbook of Korea (11th ed.), Seoul, Hollym, ISBN 1-56591-212-8
  • Lee, Ki-baek; Tr. by E.W. Wagner & E.J. Schulz, (1984), A new history of Korea (rev. ed.), Seoul, Ilchogak, ISBN 89-337-0204-0
  • Nilsen, Robert, South Korea, Moon Handbooks, ISBN 1-56691-418-3
  • Oppenheim, Robert. (2008) Kyŏngju things: assembling place, University of Michigan Press, ISBN 0-472-05030-3
  • Ring, Trudy; Robert M. Salkin, Paul E Schellinger, Sharon La Boda (1996) International Dictionary of Historic Places: Asia and Oceania Taylor & Francis, ISBN 1-884964-04-4
  • Robinson, Martin; Ray Bartlett, Rob Whyte (2007), Korea Lonely Planet, pp. 197–209, ISBN 1-74104-558-4
  • Rutt, Richard; Hoare, James. (1999) Korea: a historical and cultural dictionary, Durham East-Asia series. Routledge. ISBN 0-7007-0464-7
  • Sundaram, Jomo Kwame. (2003) Manufacturing competitiveness in Asia: how internationally competitive national firms and industries developed in East Asia, Routledge, ISBN 0-415-29922-5
  • Tamásy, Christine; Taylor, Mike. (2008) Globalising Worlds and New Economic Configurations, Ashgate Publishing, Ltd., ISBN 0-7546-7377-4
  • Yi, Sŭng-hwan; Song, Jaeyoon (translation) (2005) A topography of Confucian discourse: politico-philosophical reflections on Confucian discourse since modernity, Homa & Sekey Books, ISBN 1-931907-27-7
  • Yu, Hong-jun; (translation) Mueller, Charles M., (1999) Smiles of the baby Buddha: appreciating the cultural heritage of Kyŏngju, Changbi (창비), ISBN 89-364-7056-6

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gyeongju&oldid=7014812"