Gustave Moreau

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Gustave Moreau (6. aprill 1826 Pariis18. aprill 1898 Pariis) oli prantsuse kunstnik, kelle põhistiilideks olid sümbolism ja orientalism. Tema teosed räägivad elust läbi kujutlusvõime, mida kujutas lõuendil maksimaalse täpsusega, ning eeskätt just tänu sellele on ta pälvinud oma kuulsuse. Moreau kujutas oma töödes läbi abstraktsete vormide palju piiblistseene ja müütilisi narratiive. Ta uskus, et laseb läbi pintsli lõuendile jumalikke nägemusi.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Moreau sündis 1826. aastal Pariisis jõukas keskklassi peres. Tema isa oli arhitekt ja ema muusik. Kui Moreau oli 13-aastane, suri tema õde Camille, mis mõjutas teda tugevalt. 15-aastaselt külastas Moreau Itaaliat, kus tärkas temas huvi kunsti vastu, eriti antiigi (Kreeka, Rooma ja Bütsants) ja Itaalia varajase renessansi vastu. Hiljem (umbes 18-aastasena) asus ta õppima maalikunstniku François-Édouard Pico juurde ning valmistus seal sisseastumiseksamiks École des Beaux-Artsi.[1] 1860. ja 1870. aastatel märgati tema töid Pariisi. Tollal oli Moreau sai palju inspiratsiooni vanematelt eeskujudelt, nagu näiteks Sandro Botticelli, Andrea Mantegna, Eugene Delacroix ja Théodore Géricault'ga.[2] 1846. aastal sai sisse École des Beaux-Artsi, kus õppis kolm aastat. Aastatel 1848 ja 1849 osales "Prix de Rome'i" võistlustel, kuid ei võitnud. 1851. aastal tutvus Moreau maalikunstnik Théodore Chassériauga, kes mõjutas teda uusklassitsistliku ja romantilise esteetika ühendamises. Moreau rajas oma õpetaja juurde enda ateljee. 1852. aastal eksponeeris Moreau esmakordselt oma teoseid ametlikult Salonis. Samal ajal ostsid vanemad talle maja Pariisi, kuhu ta lõi oma ateljee. Samas majas asub tänapäeval tema muuseum. 1856. aastal suri Théodore Chassériau, peale mida läks Moreau Itaaliasse reisima ja õppima renessansi ja manerismi meistrite töid. 1858 tutvus ta Roomas Edgar Degas'ga, kellega käis Sienas ja Pisas. Nähtavalt mõjutasid nad mõlemad üksteise töid, maalisid ka üksteisest portreesid. Nende väljendusviis jäi siiski erinevaks, kuid sellest hoolimata jäädi sõpradeks.

1864. aastal pälvis Moreau suure au ja kuulsuse, kui eksponeeris Salonis “Oidipust ja sfinksi”. 1869 eksponeeris “Prometheust ja Europet”, millega võitis medali. Kriitikud vaatasid antud töid väga karmilt, mistõttu Moreau taandus mitmeks aastaks oma ateljeesse. Tänu eemalolekule omandas ta salapärase kuvandi. Eemal olles tutvus ta uute suundadega ning 1876. aastal tuli taas avalikkuse ette eksponeerides Salonis oma uut lähenemist. 1892. aastast oli ta École des Beaux-Artsis professor ning tema õpilaste hulka kuulusid Henri Matisse, Georges Roualt, Georges Desvallières, René Piot. Moreau ei õpetanud otseselt oma õpilasi maalima, vaid arendas neid kasutama kujutlusvõimet. Elu viimastel aastatel tegeles enim oma kodu muuseumiks muutmisega. 1898. aastal Moreau suri Pariisis.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Moreau teoste aeg ja ruum on konkreetselt määratlemata. Töödes kasutab ta palju religioosseid tegelasi ning asetab nad fantaasialistesse paikadesse. Moreau kasutas paljusid mustreid ja gradatsiooni, värvivalikul järgis tonaalsust.[2] Teoste abil väljendas Moreau kirge läbi inimlike dramaatiliste tegevuste, samas kui liikumatute kujudega püüdis tekitada rahuliku plastilise ilu.[3]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1859 tutvus Moreau Alexandrine Dureux'ga, kellega elas koos üle 20 aasta, kuid ei abiellunud. Nende suhte kohta pole rohkem informatsiooni säilinud, kuna Moreau hävitas pärast naise surma kogu kirjavahetuse. Kriitikud on arvanud ka, et Moreau võis olla homoseksuaalne.[1]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Gustave Moreau". Vaadatud 18.03.2020.
  2. 2,0 2,1 T. Keane. "Paint is the language of God: The gospel according to Gustave Moreau". 2016.
  3. Hoakley. "The story in paintings: Gustave Moreau and the dissolution of history". The Ecletic Light Company, 2016.