Gustav von Meyer

Carl Gustav von Meyer (1676 Liivimaa – 1751) oli Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik.

Märkus: kõik kuupäevad vkj; ukj kuni 1700 a. + 10 p., 1701–1800 a. + 11 päeva.

Elukäik ja teenistus Rootsi armees

Carl Gustav von Meyer oli kindralmajor Valentin von Meyeri pojapoeg.

Septembris 1696 teenis ta relvurina (rustmästare) oma sugulase, kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis, Sinise rügemendi (Blå regementet) ridades, Tartus. 31. oktoobril 1698 ning 28. septembril 1699 teenis ta förare (lipukandja, vastutas lipu ja selle turvalisuse eest) auastmes samas väeosas. Pataljoni munsterrolli järgi oli ta väeosaga liitunud aprillis 1695.

12. juulil 1702. aastal ülendati ta leitnandiks.

Skytte pataljoni koosseisus kuulus Meyer Tartu kaitsjate hulka 1704. aasta piiramise ajal. Skytte on oma päevaraamatus välja toonud seiga, kus vahetult enne piiramise algust saadeti Pärnust Tartusse kolmsada koormat linnaseid, mis olid iga hetk sihtkohta jõudmas. Et voor Vene eelvägede kätte ei langeks, saatis komandant Skytte leitnant Gustav Meyeri ühes salga sõduritega seda linna toimetama. Meyeri ülesanne õnnestus, kuna Tartu alla polnud jõudnud veel piisaval hulgal tsaari vägesid, et rootslasi rünnata.

30. aprillil 1723. aastal läks ta erru Rootsi armee teenistusest majori auastmes.

3. mail 1725. aastal esitas ta taotluse enda kandmise kohta Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse – "Keisrinna Katariina I Diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma")" Rootsi armee teenistusest erru läinud major Gustav Meyerile Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse kandmise kohta nimega "von Meyercrantz". Paraku jäi see taotlus allkirjastamata ent diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Diplomi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal.

Perekond

Ta abiellus Vändra mõisa pärijanna, šoti päritolu Johanna Regina Bennetiga (1687 Turu–1740 Vändra), kes oli major Jakob (James) Benneti ja Christina Kinnemondi tütar. Johanna Regina vend Vilhelm (William) Bennet (1679–1740) oli Rootsi ratsaväe kindralmajor, kes sai 1719. aastal vabahärratiitli. Carl Gustavi ja Johanna Regina abielust sündisid:

• Johanna Dorothea von Meyer (15. veebruar 1708 Riia– 28. veebruar 1779 Koonga); ⚭ (u 1728) porutšik Hans Reinhold von Baumgarteniga († 1750 Sooniste), kes oli Joachim Baumgarteni pojapoeg ja Baumgartenite Sooniste liini esiisa. Abielust sündisid viis poega ja neli tütart (märkus: Hans Reinhold von Baumgarten ja Johanna Dorothea von Meyer olid paljude tänapäeva eestlaste esivanemad)
• Karl Wilhelm von Meyer (1710 Ivangorod – 1767 Vändra), Vene sõjaväelane (major), Vändra mõisnik (alates 19. detsember 1751)
• Christina Elisabeth von Meyer (1711 Vändra – 1780 Pärnu), Pähu pärijanna; ⚭ (1732) Vändras porutšik Carl Wilhelm von Baumgarteniga (1702–1742), kes oli Hans Reinhold von Baumgarteni vend ja Baumgartenite Pähu liini esiisa. Abielust sündisid viis poega ja üks tütar
• Magnus Johann von Meyer (1714 Vändra – 1763 Riia), Vene sõjaväelane (major), Plānupe (Planup) mõisnik; ⚭ (1755) Helena Margaretha von Hartungiga
• Anna Juliana von Meyer (1716 Vändra – 1785 Rakvere); ⚭ (1751) Türil Vändra pastori (hiljem Rakvere pastor) Gustav Adolph Borgega (1716–1790). Abielust sündis poeg, leitnant, Gustav Heinrich von der Borg (1752–1830)
• Jacob Heinrich von Meyer (*, † 1719 Vändra)
• Reinhold Gustav von Meyer (1722 Vändra – ?), Vene sõjaväelane, 1746 kaprali auastmes, peale 1747 saatus teadmata
• Peter Friedrich von Meyer (1725 Vändra – 1784 Võduvere), Vene sõjaväelane (kapten), Võduvere (Woddofer) mõisnik; ⚭ (1752) Sophia Helena von Handtwigiga

Vaata ka

• Meyer (Lizums)