Gustav Wilhelm von Meyer

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Gustav Wilhelm von Meyer (sündinud 1677[1][2])oli Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (major) ja Vändra ning Pähu mõisnik.

Meyerite suguvõsast pärit Gustav Wilhelm von Meyer oli kindralmajor Valentin von Meyeri (1601–1674) pojapoeg.

31. oktoobril 1698[1] ning 28. septembril 1699[2] teenis ta förare auastmes oma sugulase ooberstleitnant Barthold von Meyercrantzi pataljonis Tartus, mis kuulus ülemkomandant Carl Gustaf Skytte juhatuse alla. Pataljoni munsterrolli järgi oli ta väeosaga liitunud Aprillis 1695.[1]

Skytte pataljoni koosseisus kuulus Meyer Tartu kaitsjate hulka 1704. aasta piiramise ajal. Skytte on päevaraamatus välja toonud seiga, kus vahetult enne piiramise algust saadeti Pärnust Tartusse kolmsada koormat linnaseid, mis olid iga hetk sihtkohta jõudmas. Et voor Vene eelvägede kätte ei langeks, saatis komandant Skytte leitnant Gustav Meyeri ühes salga sõduritega seda linna toimetama. Meyeri ülesanne õnnestus, kuna Tartu alla polnud jõudnud veel piisaval hulgal tsaari vägesid, et rootslasi rünnata.[3]

1708. aastal oli ta leitnandi auastmes.[4]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Ta abiellus Vändra mõisa pärijanna, šoti päritolu Johanna Regina Bennetiga (1687–1740), kes oli major Jakob (James) Benneti ja Christina Kinnemondi tütar. Johanna Regina vend Vilhelm (William) Bennet (1677–1755) oli Rootsi ratsaväe kindralmajor, kes sai 1719. aastal vabahärratiitli. Gustav Wilhelmi ja Johanna Regina abielust sündisid:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]