Gustav Vasa piibel
Gustav Vasa piibel (rootsi k tuntud ka kui Vasabibeln) on esimene kogu piibli tõlge rootsi keelde, mis ilmus 1540–1541 aastatel. Gustav I Vasa valitsemisajal tõlgiti piibel rootsi keelde kahes osas: kõigepealt avaldati 1526. aastal "Uus Testament" ning 1541. aastal ilmus kogu piibel, mida nimetataksegi Gustav Vasa piibliks. Suure osa tõlkest tegid tõenäoliselt preester Laurentius Andreae ja reformaator Olaus Petri.[1]
Alates 2025. aastast on Gustav Vasa piibel osa Rootsi kultuurikaanonist.[2]
Piibli tähtsus rootsi keelele
[muuda | muuda lähteteksti]Gustav Vasa piiblil oli rootsi keelele tugev mõju. "Uue Testamendi" ilmumist 1526. aastal peetakse uusrootsi keele (nysvenska) alguseks. Just siis ilmus kirjakeelde täht å, mida rootsi keeles kasutatakse tänapäevani. Tähed ä ja ö ilmusid trükitud raamatutesse juba 1495. aastal.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bergman, Gösta (1995). Kortfattad svensk språkhistoria. Stockholm: Prisma. ISBN 978-91-518-1747-7.
- ↑ "Hela listan: Lagerlöf med i kulturkanon". Svenska Dagbladet. 2. september 2025. Vaadatud 13. novembril 2025.
- ↑ "Frågelådan". frageladan.isof.se. Vaadatud 13. novembril 2025.