Gustav Normann
Gustav Normann (8. august 1821 Põlula küla, Rägavere vald – 18. jaanuar 1893 Tallinn) oli eesti orelimeister.
Gustav Normann õppis orelimeistriks tolle aja Euroopa kõige kuulsama meistri Friedrich Ladegasti juures ning pidas 1840. aastast töökoda Tallinnas Uuel tänaval.
Gustav Normanni orelid[muuda | muuda lähteteksti]
Gustav Normann oli ehitanud mitmetesse kirikutesse oreleid, tema tuntud orelid on: Tallinna Püha Vaimu kirikus (1847) ja Tallinna Jaani kirikus (1869).
.jpg)
Gustav Normann on ta ehitanud 25 (teistel andmetel 36[1]) orelit:
- Haljala kirikusse,
- Tallinna Püha Vaimu kirikus (1847),
- Väike-Maarja kirikusse (ca 1848),
- Risti kirikusse (1852),
- Jõelähtme kirikusse (1858),
- Viru-Jaagupi kirikusse,
- Rakvere Kolmainu kirikusse,
- Tallinna Jaani kirikus (1869),
- Ridala kirikusse[2] (1881),
- Järva-Jaani kirikusse (1877)[3],
- Esku kabelisse (1879),
- Valjala kirikusse (1888. (mõne allika järgi 1870),
- Simuna kirikusse (1889),
- Kose kirikusse (1890)
- Soome kirikutesse (8): Leppävirta kirikusse (1877),
- ka koduoreleid.
Tänaseni on säilinud Gustav Normanni orelitest 10 ja neist suurim asub Tallinna Jaani kirikus.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Gustav Normanni isa, Jakob Normann oli Põlula mõisavalitseja ja tema vend Simuna haridustegelane ja kösterkooliõpetaja Villem Normann.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Simuna Wilhelm Normanni Mälestustahvel Simuna kiriku seinal, Eesti monumentide e-kataloog
- ↑ Mälestised • 16436 Oreliprospekt, G.Normann, 1870/80 (puit, metallviled)
- ↑ Ristija Johannese kiriku orel vajab remonti, Eesti Kristlik televisioon, 07.06.2007
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Käsmu kiriku oreli ajalugu, virupraostkond.eu