Gurjev (krahvisuguvõsa)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on 1819. aastal krahvitiitli saanud aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit Gurjev (suguvõsa) (täpsustus).

Gurjevi suguvõsa aadlivapp

Gurjev (vene keeles Гурьев) oli Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1885. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa esimene teadaolev liige oli XVIII sajandi algul elanud Kuzma Gurjev, kes tõusis Peeter I ajal aadliseisusse. Tema pojapojapoeg tõeline salanõunik Dmitri Aleksandrovitš Gurjev (1751−1825) sai 1819. aasta 12. detsembril (vkj) keiser Aleksander I krahvitiitli.[1] Suguvõsa kustus meesliinis tema pojapoja alampolkovnik krahv Aleksandr Nikolajevitš Gurjeviga (1823−1885).

Gurjevid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

1810. aasta 26. oktoobril võeti Venemaa keisririigi rahandusminister Dmitri Aleksandrovitš Gurjev (1751−1825) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[2]

Krahv Dmitri Aleksandrovitš Gurjev (1751−1825)

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuzma Gurjev, elas XVIII sajandi algul

A1. Anna; abiellus NN Štšerbatševiga
A2. Grigori; abiellus NN-iga
B1. Aleksandr (suri 1788), brigadir; abiellus Anna Mihhailovna Jeropkinaga
C1. Krahv Dmitri (1751−1825), Venemaa keisririigi krahv (1819), kapten-porutšik (1785), tõeline salanõunik (1804), õuemeister (1797), senaator (1799), udellide (1806−1825) ja rahandusminister (1810−1823), Riiginõukogu liige (1810); abiellus 1785 krahvinna Praskovja Nikolajevna Saltõkovaga (1764−1830)
D1. Maria (1785−1849), õuepreili (1802), riigidaam (1836); abiellus 1812 krahv Karl Robert von Nesselrode-Ehrenshoveniga (1780−1862)
D2. Krahv Aleksandr (1786−1865), kindralleitnant (1827), tõeline salanõunik (1837), senaator (1828), Sõjanõukogu liige (1832), Kiievi sõjakuberner ning Volõõnia ja Podoolia kindralkuberner (1835−1837), Riiginõukogu liige (1839), mõisaomanik; abiellus 1815 krahvinna Jevdokia Petrovna Tolstojaga (1795−1863)
E1. Krahvinna Mimi (1817−1824)
E2. Krahvinna Maria (1818−1890); abiellus 1837 vürst Aleksandr Borissovitš Kurakiniga (1813−1870)
E3. Krahvinna Praskovja (1819−1821)
E4. Krahvinna Jelizaveta (1819−1884); abiellus Nikolai Nikolajevitš Tšelištševiga (1817−1884)
E5. Krahvinna Aleksandra (1822−1854); abiellus 1853 vürst Zygmunt Lubomirskiga (1822−1863)
E6. Krahvinna Olga (1828−1888); abiellus vürst Sergei Sergejevitš Obolenskiga (1816−1879)
D3. Krahv Nikolai (1789−1849), polkovnik (1818), salanõunik (1834), kammerjunkur, Venemaa suursaadik Madalmaades (1826−1832), Roomas (1832−1837) ja Mõlema Sitsiilia kuningriigis (1837−1841); abiellus 1818 Marina Dmitrijevna Narõškinaga (1798−1871)
E1. Krahv Dmitri (1819−1820)
E2. Krahv Aleksandr (1823−1885), alampolkovnik; abiellus (lahutati) Maria Schirriga
E3. Krahvinna Aleksandra (Jelena) (1825−1907); abiellus 1843 vürst Nikolai Nikolajevitš Gagariniga (1823−1902)
E4. Krahvinna Olga (1830−1855); abiellus 1848 vürst Vladimir Borissovitš Svjatopolk-Tšetvertinskiga (1824−1859)
D4. Jelena (1795−1834); abiellus 1818 Aleksei Vassiljevitš Svertškoviga (u 1791−1828)
C2. Jekaterina (1755−1838); abiellus Pjotr Petrovitš Saveloviga (suri 1815)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855, lk 234.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 297.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 297 [1].
  • Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 233-234 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]