Gunārs Astra

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Gunārs Astra (22. oktoober 1931 Riia6. aprill 1988 Leningrad) oli läti inimõiguste aktivist ja nõukogudevastane dissident, kelle Nõukogude Liit arreteeris 1961. aastal. Ta mõisteti 15 aastaks vangi ja vabastati 1976. aastal. 1983. aastal arreteeriti ta uuesti, kuid vabastati mõni nädal enne oma surma.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gunārs Astra sündis Riias 22. oktoobril 1931. Ta lõpetas põhikooli ning jätkas oma hariduseteed elektromehaanika tehnikumis. Pärast kooli lõpetamist 1952. aastal asus ta tööle ühes Läti NSV suurimas elektromehaanika tehases VEF. Kuna Astra oli väga haritud ja töökas, edenes ta karjääriredelil ja temast sai 7. raadiotööstuse juhataja. Ta õppis ka inglise keelt.

1958. aastal oli Gunārs Astral võimalus Riias kohtuda Ameerika diplomaatidega. See kohtumine mõjutas oluliselt tema hilisemat elu, võimaldades tal tutvuda Lääne kultuuriga ja arendada vastuseisu kommunismile ja NSV Liidule. 1961. aastal süüdistati Astrat luuramises, nõukogudevastases propagandas ja kodumaa reetmises ning ta mõisteti 15 aastaks vangi. Ta kandis karistust Mordvas ja hiljem Permi oblastis. Vangisoleku ajal haris ta ennast ise ning kohtus teiste poliitvangidega üle kogu Nõukogude Liidu.

Astra vabastati aastal 1976 ja ta pöördus tagasi Lätti. Ta ei muutnud oma poliitilisi vaateid ja jätkas vastuseisu Nõukogude režiimile. 1983. aastal arreteeriti ta teist korda ja talle mõisteti seitse aastat vabadusekaotust. Seekord süüdistati teda nõukogudevastase kirjanduse omamise ja levitamise eest. Selle kirjanduse seas oli George Orwelli "1984". Kohtuprotsessi ajal sai Astra tuntuks oma lõppsõna poolest, milles ta kaitses oma õigust kõnelda läti keeles ja mõistis hukka Nõukogude režiimi. Ta lõpetas oma kõne, öeldes: "Ma usun, et need ajad kaovad nagu õudusunenägu. See annab mulle jõudu, et siin seista ja hingata."

Ta vabastati vanglast 1988. aasta veebruaris, kuid suri Leningradi haiglas 6. aprillil südamehaigusse. Liiguvad arvamused, et KGB oli seotud tema surmaga. Tema matustel Riias osales teadaolevalt 10 000 inimest.

Riia ringkonnakohtu hoonel, kus Astra süüdi mõisteti, on talle mälestustahvel ning Riias on temanimeline tänav.

Gunārs Astra puhkab Riia metsakalmistul.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastal kirjutas Māris Ruks novelli "Gunars Astra", mida auhinnati kindral Gopperi auhinnaga (USA). Novell on ajalooline ülevaade tuntud inimõiguste kaitsjatest, Balti riikide iseseisvuse taastamisest ja dissident Gunārs Astrast.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]