Grīva

Grīva (vene keeles Грива, poola keeles Grzywa) on Läti linna Daugavpilsi osa. Asub Daugava jõe lõunapoolsel kaldal. Linnaosas asub vanausuliste palvemaja,^[1] ka on seal 1924. aastal rajatud 11 ikooniga õigeusu kirik.^[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Grīva tekkis 18. sajandi alguses Kalkūni mõisa maadele. Algul teati seda asulat Jeruusalemma nime all, kuid hiljem kujunes Laucesa jõekese suudmes asunud Grīva kõrtsi järgi linnaosa nimeks Grīva (läti keeles jõesuu). Hiljem ehitati kõrgematele maadele Liginiški; linnaosad eristusid seetõttu, et algselt asusid need kahe erineva mõisa maadel.

1810. aastal rajati linnaosa maadele Daugavpilsi kindluse sillapea, mistõttu asula liikus veidi maad ülesjõge. Hiljem rajati sillapea hoonetesse Grīva vangla, kuid 2008. aastal liideti see administratiivselt Daugavpilsi vanglaga, nii et praegu asub seal Daugavgrīva vangla Grīva filiaal.

1831. aastal ühendati Grīva koos Daugavpilsiga ühiseks haldusüksuseks Vitebski kubermangus, ent samal ajal jäi see ka Kuramaa kubermangu osaks, nii et seal kehtis ka Balti erikord. Selline olukord kestis 1859. aastani, mil Grīvast sai alev Kuramaa kubermangu Ilūkste kreisis.

Raudteesild
Sild üle Daugava (1932. aasta)

Kui Daugavpils 19. sajandi lõpus kiirelt kasvama hakkas, mõjutas see ka Grīvat. Enam kui 8000 elanikuga oli alev suurem mitte üksnes kreisi keskusest Ilūkstest, vaid ka Tukumsist, Jēkabpilsist ja Ventspilsist. 1910. aastal oli alevis üle 12 000 elaniku. 1912. aastal sai Grīva linnaõigused, 1953. aastast Daugavpilsi koosseisus.