Mine sisu juurde

Gresini Racing

Allikas: Vikipeedia
Gresini Racingu logo
Gresini Racingu reka 2024. aastal

Gresini Racing on mootorrataste võidusõidu meeskond, mis võistleb MotoGP-s Gresini Racing MotoGP nime all Ducati satelliitmeeskonnana ja Moto2-s Italjet Gresini Racing Moto2 nime all.

Hondaga algus

[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastal asutas Fausto Gresini meeskonna. Meeskond võistles 500cc maailmameistrivõistlustel sõitja Alex Barrosega, kes sõitis Honda NSR500V kahesilindrilise mootorrattaga. Barros lõpetas hooaja üldarvestuses üheksandal kohal. Ta saavutas meeskonna esimese poodiumi Donington Pargis.

1998. aastal otsustas Honda anda Gresini meeskonnale neljasilindrilise Honda NSR500, mis oli sama mootorratas, mida kasutas tehasemeeskond. Barros sai hooaja jooksul kaks poodiumit ning lõpetas 138 punktiga üldarvestuses viiendal kohal.

250cc maailmameistrivõistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aastal siirdus meeskond 250cc klassi ning said tuge Honda tehasemeeskonna poolt. Sõitja oli valitsev 250cc maailmameister Loris Capirossi. Hooaja esimesel etapil Sepangis võitis Capirossi Gresini meeskonna esimese võidusõidu. Ta sai hooaja jooksul kahte võitu veel ning lõpetas hooaja üldarvestuses kolmandal kohal 209 punktiga.

Daijirō Katō sõitmas Gresini Honda NSR250-ga 2001. aastal

Pärast Capirossi minekut 500cc klassi 2000. aasta hooajaks, Gresini sõlmis lepingu noore jaapanlase Daijirō Katōga ja prantlase Vincent Philippega. Katō, kes oli 1997. ja 1998. aastatel wildcard sõitjana juba võitnud kahel etapil saavutas neli järjestikulist poodiumit hooaja alguses. Hooaja jooksul tuli ta tiitlipretendendiks Yamaha sõitjate Shinya Nakano ja Olivier Jacquega hooaja viimase etapini Austraalias Phillip Islandil. Katō lõpetas mõlemad viimasel etapil ja hooaja üldarvestuses kolmandana 259 punktiga.

2001. aastal vahetati meeskonna nimi Telefónica Movistar Hondaks. Daijirō Katō tiimikaaslaseks tuli endine 125cc maailmameister Emilio Alzamora. Katō domineeris hooaega üheteistkümne võiduga ja tuli maailmameistriks. Alzamora saavutas kahte poodiumifinišit ning lõpetas hooaega seitsmendana.

2002. aastal võistles Gresini meeskond Fortuna Honda Gresini nimega koos sõitjatega Emilio Alzamora ja Roberto Rolfo. Rolfo lõpetas hooaja üldarvestuses kolmandana seitsme poodiumifinišiga. Alzamora oli seitsmes kahe poodiumiga.[1]

Daijirō Katō Honda RC211V-ga sõitmas 2003. aasta Jaapani mootorrataste Grand Prix'l

Meeskond naasis 2002. aastaks tippklassi, mida esmakordselt korraldati MotoGP nimega. Tehnilised eeskirjad lubasid nüüd neljataktilisi mootoreid töömahuga kuni 990cm³, lisaks olid endiselt lubatud ka 500cm³ kahetaktilised mootorid. Katō alustas hooaega Honda NSR500 kahetaktilisel mootorrattal ning saavutas kolmandal etapil Jerezis teise koha Valentino Rossi järel, kes sõitis tehasemeeskonna neljataktilise Hondaga.

Pärast suvepuhkust sai Gresini alates Tšehhi Grand Prix'st Hondalt RC211V neljataktilisi mootorrattaid. Katō saavutas esimesel etapil uue mootorrattaga teise koha ning lõpetas hooaja üldarvestuses seitsmendana ja saavutas MotoGP klassi aasta parimaks uustulnukaks.

Alates 2003. aastast keskendus Gresini meeskond ainult MotoGP klassile. Endine Suzuki sõitja Sete Gibernau liitus meeskonnaga Katō tiimikaaslaseks. Katōst sai ametlik Honda sõitja ning sai tehasemeeskonna toetust, sõites uusima spetsifikatsioonidega 2003. aasta RC211V-ga kui Gibernau sõitis tuunitud 2002. aasta mootorrattaga.[2]

Hooaja esimesel etapil Jaapanis oli Katō raskes õnnetuses. Ta sattus koomasse kaheks nädalaks enne kui ta suri oma vigastuste tõttu. Nädal pärast Katō surma Gibernau sai Lõuna-Aafrika Grand Prix'l kvalifikatsioonivõidu ja pärast seda ka etapivõidu. Intervjuus pärast sõitu pühendas ta võidu oma tiimikaaslasele.[3] Katō asemel startis alates hooaja neljandast etapist jaapanlane Ryūichi Kiyonari. Gibernau võitis hooajal neli etappi ja sai kümme poodiumifinišit. Meeskonnaarvestuses lõpetas Gresini (nimega Telefónica Movistar Honda) neljandana 299 punktiga.[4]

2004. aastal osales Gresini MotoGP-s koos Sete Gibernau ja meeskonnaga liitunud ameeriklase Colin Edwardsiga. Gibernau saavutas taas neli Grand Prix' võitu ja tuli üldarvestuses teiseks Rossi järel. Edwards lõpetas üldarvestuses viiendana.

2005. aastaks asendas itaallane Marco Melandri Yamaha tehasemeeskonda siirdunud Edwardsit. Tema kõrval jätkas Gresini meeskonnas sõitmist Sete Gibernau. Gresini meeskond kandis nime Movistar Honda MotoGP.

2006. aastal kandis Gresini meeskond pärast nimisponsori vahetust nime Fortuna Honda. Ducati tehasemeeskonda siirdunud Gibernau asemele tuli kaasmaalane Toni Elías, kes oli eelmisel aastal sõitnud Tech3 meeskonnas. Melandri saavutas kolm ja Elías ühe Grand Prix' võidu. Hooaja üldarvestuses lõpetas Melandri neljandana ja Elías üheksandana. Meeskondlikus üldarvestuses oli Gresini neljas.

2007. aastaks jäid mõlemad sõitjad samaks, kuid meeskond kaotas Fortuna sponsorluse Euroopas tubakatoodete reklaamimise keelu tõttu. Meeskonna uueks rehvitootjaks tuli Bridgestone. Hooajal tulid uued tehnilised eeskirjad ning töömahu piirang vähendati 800cm³-ni. Melandri tuli Honda RC212V-ga üldarvestuses viiendaks, Elías kaheteistkümnendaks. Meeskondlikus arvestuses tulid viiendaks.

2008. aastaks liitusid meeskonnaga sõitjad Alex de Angelis ja Shinya Nakano. Meeskond sai ka uue sponsori, milleks oli San Carlo. 8. juunil 2008 tähistas meeskond oma 200. Grand Prix' võistlust. Alex de Angelis lõpetas hooaja üldarvestuses neljateistkümnendana ja Nakano üheksandana. Meeskondlikus arvestuses tulid kuuendaks.

2009. aastal taasliitus meeskonnaga Toni Elías, kes läks Superbike'i maailmameistrivõistlustele siirdunud Shinya Nakano asemele. Nii 2008. ega 2009. aastal ei suutnud meeskond enam saavutada varasemate aastate tulemusi, naastes poodiumile alles 2009. aasta Tšehhi Grand Prix'l, kus Elías saavutas poodiumikoha (lõpetades kolmandana pärast duelli Andrea Doviziosoga), mida polnud nähtud alates Melandri teisest kohast 2007. aasta Malaisia Grand Prix'l. Hooaja üldarvestuses lõpetas Elías seitsmendana ja de Angelis kaheksandana. Meeskondlikus arvestuses lõpetasid viiendana.

2010. aastal naasis meeskonda Marco Melandri pärast rahutut perioodi Ducatis ja Kawasakis. Tema tiimikaaslaseks sai 2008. aasta 250cc maailmameister Marco Simoncelli, kes hooaja üldarvestuses lõpetas kaheksandana. Melandri lõpetas kümnendana.

Marco Simoncelli 2011. aasta Australia Grand Prix'l nädal enne oma hukkumist Malaisias

2011. aastal tõsteti Simoncelli tehasemeeskonna Honda peale, samala ajal kui uus tiimikaaslane Hiroshi Aoyama sõitis satelliitmeeskonna Hondaga. Simoncelli oli konkurentsivõimeline, kuid mitmed katkestused hoidsid tema punktisummat madalal. 2011. aasta septembris avalikustati, et Simoncelli jääb Gresinisse 2012. aastaks.[5] Aoyama andis teada meeskonnast lahkumisest, et võistelda Superbike'i maailmameistrivõistlustel Castrol Hondas.[6] 2011. aasta 23. oktoobril Simoncelli hukkus pärast avariid Malaisia Grand Prix'l.[7]

Toni Elías 2010. aastal Sachsenringil

2010. aastal hakkas Gresini Racing võistlema Moto2-s, mis on Grand Prix' mootorrataste võidusõidu keskmine klass. Sõitjateks oli taas Toni Elías ja venelane Vladimir Ivanov. Elías tuli Moto2 maailmameistriks ning Ivanov, kes võistles Ukraina lipuga, lõpetas hooaja üldarvestuses 37. kohal.

2011. aastal võistlesid meeskonnas sõitjad Michele Pirro ja Yuki Takahashi. Pirro lõpetas hooaja üheksandana ja Takahashi üheteistkümnendana.

Meeskonna omand

[muuda | muuda lähteteksti]

Meeskond oli asutatud 1997. aastal Fausto Gresini (1961–2021) poolt, kahekordne 125cc maailmameister.

23. veebruaril 2021 suri Fausto Gresini pärast kahekuulist võitlust COVID-19-ga.

Gresini abikaasa Nadia Padovani jätkas meeskonna juhtimist omaniku ja juhina.

  1. "2002. aasta 250cc maailmameistrivõistluste lõpptulemused" (PDF).
  2. "Sete: I don't want Kato's bike. | Crash.net". www.crash.net (inglise). 10. aprill 2003. Vaadatud 25. aprillil 2026.
  3. "Gibernau dedicates win to Kato" (Briti inglise). 27. aprill 2003. Vaadatud 25. aprillil 2026.
  4. "2003. aasta MotoGP üldarvestus" (PDF).
  5. Miller, David (27. september 2011). "Simoncelli to stay as HRC rider for Gresini in MotoGP 2012". BikeSport News (Briti inglise). Vaadatud 26. aprillil 2026.
  6. pulse, Sports Editor-If you’re looking for sport insight that’s got its finger firmly on the; your, gets to the very heart of the action with the fattest contacts book in bike sport-then Michael is; erm; ‘guy’. "Aoyama to Castrol Honda – decision imminent". www.motorcyclenews.com (inglise). Vaadatud 26. aprillil 2026. {{netiviide}}: parameetris |eesnimi= on üldnimi (juhend)
  7. "Marco Simoncelli dies after MotoGP crash in Sepang". BBC Sport (Briti inglise). 23. oktoober 2011. Vaadatud 26. aprillil 2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]