Great Britain

See artikkel räägib laevast; Briti saare kohta vaata Suurbritannia saar.

---

Great Britain 2005. aastal Bristoli sadamas kuivdokis

Laevale on lisatud koopia algsest sõukruvist

Great Britain on aurik, mis oli aastatel 1845–1853 maailma suurim reisilaev, mida nüüdisajal eksponeeritakse muuseumlaevana. Aluse pikkus on 98 m ja veeväljasurve on 3400 tonni.

Aastatel 1839–1845 ehitatud laev oli esimene terasest laevakere ja sõukruviga reisilaev. Selle kavandamist vedas eest Isambard Kingdom Brunel.

Great Britain kurseeris ligi kaks aastat pärast valmimist Atlandi ookeanil Bristoli ja New Yorgi vahel. Ookeani ületamine 360 reisijaga pardal võttis aega 14 ööpäeva.

Varem oli enamik Atlandil reisijaid vedanud aurikutest puidust keredega. Aurumasinate võimsuse kasvades ei sobinud need hästi puitkerega alustele, mistõttu mindi üle terasest kerega aurikute ehitamisele ja alates 1850. aastatest hakkasid pea kõik laevaehitajad kasutama suuremate laevakerede valmistamisel puidu asemel terast.

Ajalugu

Gravüür laeva pidulikust veeskamisest 1843. aastal. Lõpliku valmimiseni läks veel kaks aastat

Laeva kere 1970. aastal

Laev alustas esimest reisi 26. juulil 1845 Inglismaalt Liverpoolist, et toimetada Ameerikasse New Yorki 45 reisijat. Pikaleveninud ehitusaeg ja kõrge maksumus seadsid aga laeva esimese omaniku raskesse finantsseisu, millele ei aidanud kaasa ka vajadus teha laeva juures mitmeid hilisemaid ümberehitusi. Kui laev juba 1846. aasta septembris navigeerimisvea pärast Põhja-Iirimaa lähistel madalikule jooksis, siis lõpetas see ettevõtte äritegevuse. Laev saadi lahti augustis 1847 ja müüdi murdosaga selle ehitamiseks kulunud summast. Uus omanik lasi laeva parandustööde käigus ühtlasi ulatuslikult ümber ehitada ning valmimise järel jõudis see teha ainult ühe edasi-tagasireisi New Yorki enne, kui see uuele omanikule edasi müüdi, kes lasi seda samuti ümber ehitada.

1852. aastal tegi Great Britain oma esimese reisi Austraaliasse Melbourne'i, toimetades sinna 630 immigranti. Pärast seda jäi laev vedude tarbeks Austraaliasse kuni 1881. aastani. 1882. aastal kohandati alus söeveo-purjelaevaks.

Viimane reis toimus 1886. aastal, kui Great Britain oli söelastiga teel Walesist San Franciscosse ja Falklandi saarte lähistel toimus laeval põleng. Laeva taastamine poleks end majanduslikult ära tasunud ja nii müüdi alus kohalikule ettevõttele, kes hakkas seda kasutama Stanley sadamas muuhulgas laopinna ja karantiinilaevana. 1937. aastal pukseeriti amortiseerunud laev sadamast välja merele ja lasti põhja.

1970. aasta aprillis tõsteti vrakk üles ja parandati seda sel määral, et selle saaks transportida Suurbritanniasse, kuhu see jõudis sama aasta 22. juunil. 5. juulil tõmmati laev mööda Avoni jõge Bristolisse, kus see jäi ootama suuremat tõusu, et pääseda samasse kuivdokki, kus see kunagi ehitati. Ettevõtmise maksis suures osas kinni inglise ettevõtja Sir Jack Hayward.

Laev renoveeriti 2000. aastate alguses ja avati külastajatele 2005. aastal. Laeva kõrval sadamas avati 2018. aastal muuseum Being Brunel.

Vaata ka

• Great Western

Välislingid

• Koduleht