Mine sisu juurde

Singulaarsus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Gravitatsiooniline singulaarsus)
 See artikkel räägib füüsika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Singulaarsus (täpsustus)

Gravitatsioonilise läätse animeeritud simulatsioon, mille on põhjustanud Schwarzschildi must auk, mis kulgeb vaateväljas tasapinnaliselt taustgalaktikasse. Täpse joondamise ajal täheldatakse valguse äärmist murdumist.

Gravitatsiooniline singulaarsus on teoreetiline seisund, mille puhul ennustatakse, et gravitatsioon osutub nii intensiivseks, et aegruum ise laguneb katastroofiliselt. Sellisena ei kuulu singulaarsus enam tavapärase aegruumi osaks ja seda ei saa määratleda "kus" või "millal".

Gravitatsioonilised singulaarsused eksisteerivad üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ristumiskohas; seetõttu ei saa singulaarsuse omadusi kirjeldada ilma (seni veel loomata) töötava kvantgravitatsiooni teooriata.

Gravitatsioonilised singulaarsused on singulaarsused, mis ilmnevad Albert Einsteini gravitatsioonivälja võrrandi lahenditega.

Roger Penrose'i ja Stephen Hawkingi singulaarsust käsitlevate teoreemide kohaselt on singulaarsus selline punkt, millest kaugemale ei saa geodeetiline joon jätkuda (või läbi mille ei saa geodeetilist joont tõmmata[1]).

Uus-Meremaa matemaatik ja astrofüüsik Roy Kerr väitis 2023. aastal oma uurimustöös, et füüsiliselt singulaarsusi ei eksisteeri.[2][3]