Graun im Vinschgau vald

Allikas: Vikipeedia
Graun im Vinschgau.JPG
Graun im Vinschgau valla paiknemine Lõuna-Tiroolis
Kavandatud veetaseme tõusuga paigutati hauad kõrgemale

Graun im Vinschgau (itaalia: Curon Venosta) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 70 km Bolzanost loodes, piiril Austria ja Šveitsiga.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta 1. jaanuari seisuga elas seal 2447 inimest.

Valla pindala on 210,5 km².

Graun im Vinschgau vallas on alljaotused Langtaufers/Vallelunga, Reschen/Resia, Rojen/Roja ja Sankt Valentin auf der Haide/San Valentino alla Muta.

Graun im Vinschgau külgneb järgmiste valdadega: Mals, Kaunertal (Austrias), Nauders (Austrias), Pfunds (Austrias), Sölden (Austrias), Valsot (Šveitsis) ja Scuol (Šveitsis).

Küla külgneb suures ulatuses süvendatud ja laiendatud Reschenseega, kui orgu hüdroelektrienergia tootmiseks paisutati. Esialgset linna ei saa enam külastada, kuna see jäeti maha tammi valmimise ajal 1950. aasta juulis. Graun ehitati uuesti üles uuele kaldale. Iidsest pooleldi uputatud kellatornist sai maamärk ja see on valla vapil kesksel kohal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 15 eKr sattusid siis ülemises Vinschgau orus elanud keldid Rooma riigi alamateks, järgnes ärilise ja sõjalise tee ehitamine üle Alpide tänapäevase nimega Rescheni kuru kaudu, teed kutsuti siis "Via Claudia Augusta".

Alpiülene tee säilitas oma tähtsuse kogu keskajal, seda kutsuti erinevalt "Ülemiseks teeks" ("Oberer Weg"/"Via Superiore") või "Švaabi teeks" ("Schwabenweg"/"Via di Svevia").

450. aasta järel saabus Churist kristlike misjonäride laine. Musta surma ajal (1348), milles enamus selle aja rahvast suri, asustati enamus Vinschgau orust, sealhulgas Graun, saksakeelsete inimestega; erandiks oli Müstairi külgorg, kus romanši keel on tänapäevani säilinud. Saksa keel on jäänud sellest ajast saati Graunis enamuskeeleks ja 2011. aastal oli saksa keel esimeseks keeleks rohkem kui 97%-le rahvastikust.

Kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Keeleline jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 97,34% rahvastikust esimese keelena saksa keelt ja 2,66% itaalia keelt; see suhe oli 2001. aasta rahvaloendusest saati vaevu muutunud.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Valla teenistuses on ühistransport (buss). Sihtkohtadeks on Mals lõunas; ja Nauders Austrias; ja Martina põhjas.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]