Granuliit
Granuliit on kõrgekvaliteediline heledavärviline moondekivim, mis on tekkinud graniidi moondumisel sügaval maakoores kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Põhikoostisosaks on kvarts ja päevakivid. Granuliidile on iseloomulik suur punase granaadi kristallide sisaldus, mis annab kivimile omapärase teralise välimuse. [1]
Granuliidid pakuvad geoloogidele huvi, kuna sisaldavad mandrilise maakoore sügavusest pärit aineid. Osa granuliite on dekompressiooni tõttu kõrge temperatuuriga keskkonnast sügavalt Maa seest tõusnud pinnapealsema maakooreni; osa on vastupidi jahtunud ja jäänud Maa sügavusse.
Granuliidis sisalduvad mineraalid varieeruvad sõltuvalt lähtekivimist ning temperatuurist ja rõhust metamorfismi ajal.[2] Tavatüüpi granuliit, mis on leitud metamorfoossest kivimist mandril, sisaldab pürokseeni, plagioklassi ja granaati, vähesel määral ka sillimaniiti, küaniiti, augiiti, turmaliini ja korundi.
Granuliiti on võimalik eristada rohkete väikeste roosade või punaste granaatide ja gneisja vöödilise tekstuuri järgi.
Tekkeprotsess[muuda | muuda lähteteksti]
Granuliidid tekivad sügaval maakoores, tavaliselt kõrgetel temperatuurigradientidel piirkondliku metamorfismi ajal, temperatuuril üle 30 °C/km. Mandrilise maakoore kivimites võib biotiit kõrgel temperatuuril laguneda moodustades ortopürokseeni + kaaliumpäevakivi + vee, tekitades granuliidi.
Keskmised tehnilised näitajad[1][muuda | muuda lähteteksti]
| Tihedus | 2,6–2,75 t/m3 |
| Veeimavus kaalu järgi | 0,2–0,5% |
| Kulumiskindlus (cm3/50cm2 kohta) | 4–10 |
| Survetugevus | 130–250 MPa |
| Paindetugevus | 12–25 MPa |
Leiukohad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on granuliiti põhiliselt Lõuna-Eesti aluskorras. Leitud on ka üksikuid granuliitse koostisega rändkive.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Lossikivi OÜ. "Granuliit". Vaadatud 14.05.2020.
- ↑ "Granulite". World of Stones. Vaadatud 14.05.2020.[alaline kõdulink]
- ↑ Mare Isakar (20. detsember 2019). "Granulite". KIVID.INFO. Vaadatud 14.05.2020.