Grammatiseerumine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).

Grammatiseerumise käigus muutub varasem leksikaalne (iseseisev) või vähem grammatiline üksus keele arengu käigus aste-astmelt grammatilisemaks, seotud üksuseks, kaotades oma esialgse semantilise ja süntaktilise iseseisvuse.[1]

Üks paljudest maailma keeltes tuntud grammatikalisatsioonitendentsidest on modaalsuse väljendusvahendite areng kõneviisivahenditeks.

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

-ga[muuda | muuda lähteteksti]

Grammatisatsiooni näiteks eesti keeles on iseseisva sõna *kansak (rahvas) järkjärguline kujunemine kaasaütleva käände lõpuks -ga.

Las[muuda | muuda lähteteksti]

Imperatiivivormi lase põhjal on eesti keeles grammatikaliseerumas partikkel las, mis kannab tegijale orienteeritud modaaltähendust. Sõna las käsitatakse imperatiivivormi lase lühenenud vormina: las minna = lase minna jne. Tegu on grammatikaliseerumisprotsessiga, kus sõnavormist kujuneb uue funktsiooniga partikkel. Partiklina kasutatav las väljendab enamasti võimaldamist (Las Mari aitab sind) või lubamist-käskimist (Las Jüri ootab ukse taga).

Grammatikaliseerumisprotsess imperatiivivormist lase partikliks las:

  • Imperatiiv lase: laskma on kasutuses oma täies leksikaalses tähenduses (väljendab kausatiivsust ja enamasti ka dünaamilist modaalsust) ja on kõigi verbiliste omadustega, nt Mari laseb Jüril magada. Lase võib ka esineda eituses: Ära lase Otti oodata.
  • Las dünaamilise modaalsuse partiklina: las on vormilt lühenenud ja rõhuta positsioonis, ta ei toimi enam verbina ning predikaadiks on saanud põhitähendust kandev verb, teda ei saa ka enam eitada, nt: Las ma räägin.
  • Möönev kasutus: väide sündmuse võimaldamise kohta, kus võimaldaja on taandunud ebamääraseks, üldiseks, kujuteldavaks, nt.: Las nad vaidlevad pealegi, küll nad ükskord ära tüdivad. Las ma teen selle eksami ära, siis teeme peo. Las-lauset kasutatakse siin möönvana või aega väljendava osalausena tähenduses „oota/oodake, kuni“.
  • Jussiivne kasutus: las-lause on samaväärne jussiivivormilise predikaadiga lausega (Jüri oodaku ukse taga). Las märgib siin:
    • kõneleja käsku kolmandale isikule, nt Las Jüri ootab ukse taga,
    • võõra käsu vahendamist, nt Ma ütlesin, et las Jüri ootab ukse taga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Külli Habicht, Leelo Keevallik, Ilona Tragel. "Keele muutumine kasutuskontekstis", Keel ja Kirjandus 8/2006, lk 616.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]