Graduaal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dominiiklaste lauluraamat, 1530. Introitusele järgneb psalm Vias tuas, Domine, sellele graduaal Universi qui te, psalm uuesti
Graduaal Oculi omnium in te sperant roomakatoliku kiriku lauluraamatus "Graduale triplex"

Graduaal, ladina graduale (gradus – ’aste’), "astmelaul", on psalmilaul pärast esimest piiblilugemist. Nimi on tulnud sellest, et psalmilaulja alustas laulu lugemispuldi trepiastmel seistes. Kuulub missa muutuva osa sisse (proprium missae)[1].

Graduaaliks nimetatakse ka missa laule koondavat roomakatoliku lauluraamatut ("Graduale Romanum", "Graduale Triplex")[2].

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt oligi graduaal responsoorselt (psalmilaulja ja koor või kogudus vaheldumisi) esitatud psalm, kuid juba vanimates keskaja muusikakäsikirjades on psalmist jäänud vaid üks versus (tähistatakse märgiga ℣ (U+2123), mida enam ei esitata lihtsa psalmoodiana, vaid rikkalikult kaunistatuna, ja selle ette lauldakse melismaatiline responsum (tähistatakse märgiga ℟ (U+211F)). Võrreldes samuti psalmiteksti kasutava introitusega on graduaal meloodiliselt oluliselt huvitavam ja kaunistatuma viisiga missalaul, seal on palju standardvormeleid, niinimetatud rändavaid melisme, mis tavaliselt esinevad interpunktsioonimelismidena. Muusikateadlane Willi Apel on leidnud neid erinevaid kaunistusi ligikaudu sada. Alguslõigus on meloodia madalam ja rahulikum, versuses aga liikuv ja ulatub sageli suurtesse kõrgustesse[3].

Graduaal kuulub missa osade hulka, mida on kõige varem hakatud seadma mitmehäälseks, juba St. Martiali koolkonna ja Notre-Dame'i koolkonna ajal. Mitmehäälseks kirjutati virtuoossed soololõigud responsoriumi alguses ja versus, samas kui korduvad kooriosad jäid ühehäälseks. Graduaalid on näiteks ka Perotinuse neljahäälsed organumid "Viderunt omnes" ja "Sederunt principes", mis kõlasid 1198. aastal Pariisi jõuluteenistustel piiskop Odo de Sully tellimusel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]