Grödig

Grödig
Pindala	23,0 km²
Elanikke	7262 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 44′ N, 13° 2′ E

Grödig on alev ja vald (Marktgemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas Salzburgi liidumaal Austrias.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Grödig asub Salzburgi linnapiirist lõunas ajaloolises Flachgau piirkonnas, Saksamaa Baieri piiri ääres. Turulinn paikneb Salzburgi nõo edelaservas Berchtesgadeni Alpide jalamil. Naabruses asuva Untersbergi massiivi tipud, samuti selle arvukad šahtkoopad on kaitseala ja populaarne päevareisijate sihtkoht. Köisraudtee viib üles Geierecki kannusele kõrgusel 1776 m. Turulinn ühines Euroopa kliimaliiduga 1990. aastal.

Grödigis asuvad rahvusvahelise juurdepääsu kontrolli- ja turvaettevõte SKIDATA ning Mozartkugeli kondiitritootja Mirabell (Mondelez Internationali osa). Sellel on Salzburg-Südi ristmiku kaudu juurdepääs Tauern Autobahnile.

Asumid on Eichet, Glanegg, Grödig, Fürstenbrunn ja Sankt Leonhard.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Crethica kirikut on esmamainitud piiskop Arn von Salzburgi poolt välja antud 790. aasta dokumendis. Nimi on tõenäoliselt seotud friuli keelse cret, "kivi", "pragu" ja võib pärineda Vana-Rooma aegsest Iuvavumi linnast, kui Untersbergi piirkonnas kaevandati lubjakivi. Toonase Noricumi provintsi osana oli kohalik elanikkond Püha Severinuse (suri 482. aastal) poolt ristitud, kui piirkonda hakkasid asustama Baieri talupojad.

Grödigi valdusi haldas Salzburgi Püha Peetruse klooster. Mungad ehitasid kunstliku vooluveekogu (Almkanal), mis kulges Berchtesgadener Achest Grödigi kaudu Salzburgi kesklinna, sealhulgas kulg läbi Mönchsbergi mäe. 1350. aasta paiku sai Glaneggi loss Salzburgi vürstlike peapiiskoppide halduskohaks. Leonhard von Keutschachi (1495–1519) ja Markus Sittikus von Hohenemsi (1612–1619) valitsemisajal ehitati see ümber tornlinnuseks ja sai hiljem Salzburgi kindlussüsteemi osaks. Pärast vürstliku peapiiskopkonna sekulariseerimist 1803. aastal ostis hoone kuurvürst Ferdinand III ja see on jäänud eravaldusesse tänaseni.

Viienda koalitsiooni sõja ajal 1809. aastal algatas üks Tirooli mässu juhte Joachim Haspinger kohalikke ülestõuse Prantsuse vägede vastu, mis novembris lõpuks maha suruti.