Gotlandi lammas
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Gotlandi lammas (rootsi keeles Gotlandsfår) on Rootsi Gotlandi saarelt pärit kaheotstarbeline Põhjamaine lambatõug. See on maailmas tuntud oma erakordse, halli, läikiva ja lokilise villa poolest, mida kasutatakse nii karusnahana (peltsina) kui ka luksusliku käsitöövilla tootmiseks. See on keskmise suurusega vastupidav loom.[1][2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Gotlandi lamba sugupuu ulatub viikingite aega. Tänapäevase lamba eellaseks oli saarel elanud algupärane maalammas, Gute lammas (Gutefår). Viikingid kasvatasid neid lambaid toidu ja nahkade pärast ning transportisid neid ka oma merereisidel. Tõu sihipärane aretamine algas 1920.aastatel Rootsis. Aretuse eesmärk oli saada sarvedeta lammas, kellel oleks ühtlane ja lokkis karvkate, mis sobiks karusnahaks. Selle saavutamiseks ristati Gute lambaid teiste tõugudega, näiteks karakullilamba ja Romanovi lammastega. Nii sündiski tänapäevane Gotlandi karusnahalammas, millest sai tunnustatud tõug.[2][3]
Välimus ja kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Gotlandi lambad on sarvedeta ja neil on elegantne kehaehitus. Nende iseloomulikuks tunnuseks on villata, musta värvi pea ja jalad. Pea ümber võib esineda ka mõningaid valgeid märgiseid. Saba on neil lühike ja kaetud karvadega. Kõige väärtuslikum osa on nende vill – see on tihe, pikk ja eriliselt läikiv, moodustades iseloomulikke lokke. Värvitoonid ulatuvad heledast hõbehallist peaaegu musta süsihallini. Lambaid peetakse mitmel otstarbel: Euroopas hinnatakse enim nende kvaliteetset karusnahka (pelts), mujal maailmas aga luksuslikku villa lõnga ja vildi jaoks. Lisaks annavad nad head, maheda maitsega liha.[4][5]
Levik ja kasutamine Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Gotlandi lammas kuulub Põhjamaade lühisaba lammaste rühma, olles seega sugulane ka Eesti algupärasele maalambale. Eestis osaleb tõug aretusprogrammides ning seda kasutatakse ka ristamiseks kohalike eesti tumedapealiste lammastega, et parandada teatud omadusi.[6] Eestis peetakse Gotlandi lambaks looma, kelle pärilikkusest on põlvnemistunnistuse alusel Gotlandi tõu osakaal vähemalt 87,5%.[7] Tänu oma vastupidavusele ja heale kohanemisvõimele on Gotlandi lammas sobiv valik paljudesse Eesti väiketaludesse ja mahepõllumajandusse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ L. G., Butler. ""Review of the Gotland pelt sheep industry"". SienceDirect. Vaadatud 29. septembril 2025.
- 1 2 Larsson, M. N. A.; Miranda, P. M.; Pan, L.; Vural, K. B.; Kaptan, D.; Soares, A. E. R.; Kivikero, H.; Kantanen, J.; Somel, M. (juuni 2024). ""Ancient Sheep Genomes Reveal Four Millenia of North European Short-Tailed Sheep in the Baltic Sea Region". Genome Biology and Evolution. Vaadatud 29. septembril 2025.
- ↑ Rochus, C. M.; Jonas, E.; Johansson, A. M. (6. märts 2020). ""Population structure of five native sheep breeds of Sweden estimated with high density SNP genotypes"". Springer Nature Link. Vaadatud 29. septembril 2025.
- ↑ Adalsteinsson, S.; Lauvergne, J. J.; Boyazoglu, J. G.; Ryder, M. L. (1978). ""A possible genetic interpretation of the colour variants in the fleece of the Gotland and Goth sheep"" (PDF). Vaadatud 29. septembril 2025.
- ↑ Ghoreishifar, S. M.; Rochus, C. M.; Ahrabi, S. M.; Davoudi, P.; Ardestani, S. S.; Zinovieva, N. A.; Densikova, T. E.; Johansson, A. M. (17. märts 2021). ""Shared Ancestry and Signatures of Recent Selection in Gotland Sheep"". Vaadatud 29. septembril 2025.
- ↑ Eesti Tõulammaste Aretusühing (2023). ""Gotlandi lammas lambatõu aretusprogramm"" (PDF). Vaadatud 26. septembril 2025.
- ↑ Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (2023). ""Gotlandi tõugu lamba (GOT) aretusprogramm"" (PDF). Vaadatud 26. septembril 2025.