Gloriette (Schönbrunni lossipark)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
„Neptunuse purskkaev ja Gloriette“, koloreeritud terasegravüür, 1870
Kohviku interjöör
Gloriette taastatud idatiib

Gloriette on suurim ja tuntuim gloriette, mis valmis 1775. aastal "renomeetemplina" keiserliku arhitekti Johann Ferdinand Hetzendorf von Hohenbergi kavandite järgi Schönbrunni palee lossipargis Viinis.

Paviljon asub Doonau jõe paremalt kaldalt algava Alpide jalami laugjal nõlvakul lossi Prantsuse stiilis pargis. Olles pargi keskne dominant, kasutati seda keiser Franz Joseph I peo- ja einestussaalina. Teises maailmasõjas hävitas liitlasvägede pommirünnak galerii idatiiva, kuid see taastati juba kahe aasta pärast 1947. aastal Austria okupatsiooni ajal. Tänapäeval asub 1995. aastal renoveeritud ehitises kohvik.

Väärsus[muuda | muuda lähteteksti]

Gloriette on sõjaõiguse monumendina pühendatud rahule. Selle fassaadil on kiri: "Püstitatud keiser Joseph II ja keisrinna Maria Theresia valitsemise ajal 1775."

„IOSEFO II. AVGVSTO ET MARIA THERESIA AVGVSTA IMPERANTIB. ERECT. CIƆIƆCCLXXV.“

Aasta kirjutamise viis kasutab kujundlikult kreeka tähte Φ (phi), tähistamaks ladina numbrites arvu 1000. Vana-Roomas oli samuti tavaline, et Φ asendab M-i. Tähise vastuoluline osa on AVGVSTO ja AVGVSTA lisamine, mida kasutati Rooma esimese keisri Augustuse ja tema pärijate märgistamiseks. Seega näitas tähis Habsburge Saksa Rahvuse Püha Rooma keisrite järeltulijatena.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]