Globaalsed ühisvarad

Allikas: Vikipeedia

Globaalne ühisomand[1] ehk globaalsed ühisvarad (inglise global commons) on Maa ja selle atmosfääri eluliselt tähtsad osad (käsitletavad ühisvaradena), mis ei saa kuuluda mitte ühegi isiku ega riigi kontrolli alla ning mida kõik saavad vabalt kasutada[1].

Globaalsed ühisvarad on näiteks õhk, stratosfääri osoon, Antarktika, avameri, avamerekalad, rändlinnud[1]. Kokku umbes 70% maakera pindalast on globaalne ühisomand[1].

Globaalseid ühisvarasid on peetud ammendamatuks, kuid globaalse ületarbimise tulemusel on need loodusvarad hakanud ammenduma või on saastatuse tõttu kasutuskõlbmatuks muutumas[1].

Ühisomand[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisomandiks nimetatakse üheaegselt kahele või enamale isikule kuuluvat omandit.[2]

Keskkonnaprobleemide kontekstis[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisomand (inglise common pool resourcecommon property resource) on inimese poolt loodud hüvised või loodusvarad, mis on mõjutatud ületarbimisest - mida rohkem üks tarbib, seda vähem teine saab.[3]

Juriidilises konteksis[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisomand on kahele või rohkem kui kahele isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, välja arvatud juhud kui ühisomandit sätestavas seaduses on sätestatud teisiti. Seega ei ole ühisomandi puhul kindlaks määratud ka nn. mõttelist osa, sageli kohtab sellist omandi liiki abielus.

Ühisvara[muuda | muuda lähteteksti]

Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe.

Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. 

Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara.

Lahusvaraks on:

1) abikaasa isiklikud tarbeesemed;

2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel;

3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. 

Abielus olevad isikud ei saa enam abielu kestel, muutmata varasuhte liiki, ühisvara jagada. Ühisvara jagamise asemel saab sõlmida abieluvaralepingu ning tunnistada lahusvaraks üksikuid esemeid (näiteks tunnistada ühise korteriomandi ühe abikaasa lahusvaraks). Ühisvara saab jagada varaühisuse lõppedes, näiteks abielu lahutamisel või abieluvaralepingu sõlmimisel, millega kehtestatakse muu seaduses ettenähtud varasuhe.[4]

Keskkonnateadvus[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnateadvus

Keskkonnateadvus on inimeste arusaamine keskkonnaseisundist, selle väärtustest ja seostest nende heaoluga.Erinevalt näiteks keskkondlikust paradigmast ei pruugi sisaldada terviklikku ettekujutust keskkonnaseisundi eri tahkudest ning selle põhjustest ja tagajärgedest. Jätkusuutlikkuse seisukohalt liigitatakse k. pealiskaudseks, vahepealseks ja süvaökoloogiliseks, olenevalt sellest, kas muretsetakse ainult keskkonna üksikute silmanähtavate kahjustuste, looduse kui ühisomandi üldise ebaperemeheliku kasutamise või inimvajaduste ületähtsustamise kui moraalse probleemi pärast.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 21.10.2012)
  2. "Ühisomand".
  3. ""Globaalsed ühisvarad"".
  4. "Ühisvara".
  5. "Keskkonnateadvus".