Glehni kuusk

Glehni kuusk
Glehni kuusk Hokkaido saarel
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Kuusk Picea
Liik	Glehni kuusk
Binaarne nimetus
Picea glehnii (F. Schmidt) Masters (1880)
Levikuala kaart
Sünonüümid
Abies glehnii F. Schmidt (1868) Pinus glehnii (F. Schmidt) Voss (1907)

Glehni kuusk (Picea glehnii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Liigi nime päritolu

Kuusk on nime saanud Eestis sündinud baltisaksa botaaniku Peter von Glehni (1835–1876) järgi, kes leidis Glehni kuuse Sahhalini saarelt 1861. aastal koos liigi esmakirjeldaja Friedrich Schmidtiga (1832–1908) Ida-Aasia ekspeditsiooni ajal.

Kirjeldus

Okkad

Tüvi

Puu kasvab 30–40 (50) m kõrguseks. Tüvi on sirge ja suhteliselt peenike, 0,6–0,7 (1,5) m. Tüve koor on hallikaspruun, lõhenenud ja kestendav. Oksad on lühikesed, horisontaalsed või rippuvad.

Pungad on punakaspruunid ja vaigused. Võrsed on esimesed paar aastat punakaspruunid, hiljem tumepruunid, tihedalt pruunide karvakestega kaetud. Okkad on üsna lühikesed, 0,6–1,2 (1,5) cm pikkused, läikivrohelised, terava tipuga, neljatahulised, kõikidel külgedel on 3–5 õhulõherida, kahe vaigukäiguga.

Isasõisikud on punakaspruunid, silinderjad, 7–14 mm pikkused. Käbid on silinderjad, 4–6 (8) cm pikkused, mõlemast otsast ümarad, noorelt sinakaspunased, valminult läikivpruunid. Seemnesoomuste servad on ümarad ja ebaühtlaselt hambulised. Seemned on helepruunid, umbes 3 mm pikad, 5–6 mm pikkuse tiivakesega. Seemne mass on keskmiselt 3 mg.

Glehni kuusk õitseb mais-juunis, seemned valmivad oktoobris. Puu suudab alumiste okste juurdumisega ka vegetatiivselt paljuneda.

Levila ja ökoloogia

Glehni kuuse levila paikneb Kirde-Aasia saartel: Sahhalini lõunaosas, Lõuna-Kuriilidel (Iturupil, Kunaširil ja Šikotanil), Hokkaidol ja isoleerituna Honshū kirdeosas Hayachine mäe nõlvadel. Kasvukoha kõrgus on 0–1650 m üle merepinna. Suurimad isendid kasvavad Hokkaido keskosa mägedes metsa ülapiiril. Glehni kuusk kasvab vulkaanide nõlvadel, rabades, liivaluidetel ja solfataaride ümbruses.

Kliima

Loodusliku levila keskmine õhutemperatuur on +3,8...+8,5 °C ning keskmine sademete hulk on 800...1500 mm. Sademeid esineb märkimisväärselt kogu aasta jooksul, rohkem aasta teises pooles ja eriti rohkesti augustis-septembris.

Kasvupinnas

Kasvupinnaseks on peamiselt leedemuld (rohttaimedeta okasmetsa happeline muld, milles huumushorisont puudub või selle paksus on alla 5 cm), turvasmuld ja savimuld. Muldade lähtekivimitest on esindatud andesiit, graniit, basalt, lipariit, kiltkivi, liivakivi, konglomeraat ja kristalne kilt. Kasvupinnas võib olla kuiv, parasniiske või veega küllastunud.

Glehni kuuse metsad

Jaapani punarind elutseb Glehni kuusikutes

Glehni kuuse looduslikku levilat iseloomustavad rasked kasvutingimused: kuivad mäenõlvad, soode ümbruse kõdurohke pinnas ja vulkaanide nõlvad metsa ülapiiril. Vulkaanilistel ja soostunud aladel kasvab Glehni kuusk puhtpuistuna, mujal segametsades. Glehni kuusk on üldjuhul domineeriv puuliik oma levila kõrgustel 5–1460 m. Seguliikidena esinevad temaga koos sahhalini nulg (Abies sachalinensis), kivikask (Betula ermanii), ajaani kuusk (Picea jezoensis), Tschonoski vaher (Acer tschonoskii), kollane vaher (Acer ukurunduense), suuretiivaline kikkapuu (Euonymus macropterus), lühiviljaline rodo (Rhododendron brachycarpum ), sahhalini pihlakas (Sorbus commixta) jt. Alusmetsas domineerib sageli viietolmukaline mensiisia (Menziesia pentandra).

Loomadest võib Glehni kuusikutes kohata tähnikhirve (Cervus nippon), punaoravat (Sciurus vulgaris), siberi vöötoravat (Tamias sibiricus), punarebast (Vulpes vulpes) ja pruunkaru (Ursus arctos), lindudest jaapani punarindu (Erithacus akahige), jaapani raati (Prunella rubida), leevikest (Pyrrhula pyrrhula), pöialpoissi (Regulus regulus) ja sinisaba (Tarsiger cyanurus).

Glehni kuusikud on püsinud oma kasvupiirkondades küllaltki stabiilselt, vaid Sahhalini lõunaosas raiuti neid 20. sajandi alguses intensiivselt.

Kasutamine

Puu Müncheni botaanikaaias

Glehni kuuse puit on heleda tooniga, ilusa tekstuuriga ja hinnatud ehitusmaterjal (rohkem kui samas kasvav ajaani kuusk). Puitu kasutatakse ehituskonstruktsioonide, muusikainstrumentide, tselluloosi jm valmistamisel. Puid kasvatatakse ilupuuna aedades, parkides, maastike haljastamisel ja väikeste okaste tõttu ka bonsaina. Ta võib kasvada väga happelisel ja aluselisel pinnasel, kasvukoht peaks olema valgusküllane või poolvarjus. Noored okkad on C-vitamiinirikkad ja nendest saab valmistada värskendavat teed. Toitude valmistamisel kasutatakse ka kuivatatud kambiumist valmistatud pulbrit, mida lisatakse suppide ja muude toitude paksendamiseks.

Kasvatamine Eestis

Eelmise sajandi keskpaigas Eestisse introdutseeritud Glehni kuusk oli meil algselt üsna külmakartlik ja katsetused ei andnud häid tulemusi. Tõenäoliselt kasvatati puid seemnetest, mis pärinesid levila soojemast osadest. Samas saab levila kõrgemas osas, kus on külmemad talved, kasvavaid Glehni kuuski edukalt kasvatada ka meil, kuid seda on tehtud vähe. Ta talub talvel külma kuni –29...–34 °C ja kasvab nii kuivadel kui ka veega küllastunud muldadel. Tänapäeval saab neid vaadata Agali arboreetumis Järvseljal ja Tallinna Botaanikaaias.

Välislingid

• Glehni kuusk andmebaasis eElurikkus

• Gymnosperm Database: Picea glehnii