Giovanni Giacomo Casanova
Giacomo Girolamo Casanova de Seingalt (2. aprill 1725 Veneetsia – 4. juuni 1798 Duchcov) oli Itaalia seikleja ja kirjanik, Francesco Casanova vanem vend, kes pärines Veneetsia vabariigist. Tema autobiograafiat "Histoire de ma vie" ("Minu elulugu") peetakse üheks autentsemaks allikaks Euroopa 18. sajandi seltskonnaelu kohta.
Tema isa oli näitleja ja tantsija Gaetano Casanova (1697–1733), ema oli komöödianäitlejatar Zanetta Casanova (sündinud Farussi, 1707–1776). Peresse sündis 6 last ja Giacomo oli neist vanim. Pere järgmised lapsed olid kunstnikud Francesco Giuseppe Casanova (1727–1803) ja Giovanni Battista Casanova (1730–1795). Järgnesid õed Faustina Maddalena (1731–1736), Maria Maddalena Antonia Stella (1732–1800) ning vend Gaetano Alvise (1734–1783), kellest sai vaimulik. Sel ajal, kui vanemad reisisid teatriga mööda Euroopat (Inglismaani välja), kasvatas Giacomot tema vanaema Marzia Baldissera.
12-aastaselt astus Giacomo Padua ülikooli ja lõpetas selle 17-aastaselt õigusteaduse alal. Ise väitis ta, et kui ta oleks saanud oma tahtmist, siis oleks ta parema meelega õppinud meditsiini, sest meditsiinis on petturlus ja šarlatanlus hoopis tõhusamad kui juuras.
1755 vahistati ta Veneetsias usu- ja kõlblusevastaste tegude eest ja ta mõisteti 5 aastaks vaglasse, kuid 1757 ta põgenes sealt ja jõudis Pariisi. Seal hakkas ta esinema varjunime all krahv või parun Farussi (tema ema neiupõlvenimi) või Chevalier de Seingalt (täielikult väljamõeldud tiitel).
Casanova oli sedavõrd kuulus oma rohkete naissuhete poolest, et tema nime kasutatakse naisteküti võrdkujuna sarnaselt Don Juaniga. Elu jooksul kohtus ta Euroopa kuningate, paavstide ja kardinalidega, samuti selliste vaimuhiiglastega nagu Voltaire, Goethe ja Mozart. Viimased eluaastad veetis ta krahv Joseph Karl von Waldsteini raamatukoguhoidjana Tšehhis, nüüdses Duchcovi lossis, kirjutades seal ka oma eluloo.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hannu Mäkelä "Casanova ehk Ciacomo Casanova tee naistemehest kirjanikuks" (biograafiline romaan). Tõlkija Kadri Jaanits. Tallinn: Varrak, 2009