Giovanni Felice Sances

Allikas: Vikipeedia

Giovanni Felice Sances, ka Sancies, Sanci, Sanes, Sanchez (u 1600 Rooma24. november 1679 Viin) oli itaalia barokkajastu laulja ja helilooja, keda hinnati kogu Euroopas.

Sances õppis aastatel 1609–1614 Rooma Saksa kolleegiumis (Collegio Germanico) ning debüteeris lauljana 1614. aastal Roomas esietendunud Jacopo Cicognini libreto alusel loodud muusikalises etenduses "Amor pudico". Tema hilisem elu on seotud põhiliselt Bologna ja Veneetsiaga. Tema esimene ooper "Ermiona", milles ta tegi kaasa ka lauljana, tuli esiettekandele 1636. aastal Paduas.

1636. aastal kolis ta Viini, kus leidis tööd imperaatorlikus õukonnas tenorina. 1649. aastal, Saksa-Rooma Keisririigi imperaatori Ferdinand III valitsemisajal, nimetati ta Antonio Bertali kõrval abikapellmeitriks. Koos Bertaliga tõid nad regulaarselt lavale itaalia oopereid. Pärast Bertali surma 1669. aastal asus ta imperiaalse kapellmeistri ametikohale. Kehva tervise tõttu andis ta 1673. aastal suure osa oma kohustustest üle Johann Heinrich Schmelzerile. Sances suri Viinis 1679. aastal.

Sancesi loomingu hulka kuulub lisaks ooperile L’Ermiona (1636) ka sepolcro-id, vaimulikke teoseid ja kammermuusikat:

  • Missa Sanctae Maria Magdalenae (kuuele puhkpillile, kuuele keelpillile, seitsmele lauljale ja orelile)
  • Stabat Mater
  • Lagrimosa beltà
  • Missa Solicita
  • O Domine Jesu
  • O Deus Meus
  • Litany della BVM cum Sub tuum praesidium
  • O Maria Dei genetrix
  • Caro Mea
  • Improperium expectavit cor meum
  • Vulnerasti cor meum
  • Domine quid multiplicati sunt
  • Plagae tuae Domine
  • Iste confessor
  • Mi fai peccato (kahele häälele ja basso continuole)
  • Si fera s'uccida, (kahelele häälele, keelpillidele ja basso continuole)
  • Misera, hor si ch'il pianto
  • Chi sa amare e tracer mercede aspetti (canzonetta kahele häälele)
  • Presso l'onde tranquille (häälele ja basso continuole)
  • Traditorella che credi (häälele ja basso continuole)
  • Perché Vechia gli dissi (häälele ja basso continuole)
  • Che sperasti ò mio cor (häälele ja basso continuole)
  • Kantaat Lagrimosa beltà (ciaccona) (kahele häälele)
  • Kantaat Non sia chi mi riprende (1636)
  • Ooper L’Ermiona (1636)
  • Motetti a una, due, tre, e quattro voci (1638)
  • Dialogo a due. Pastor e Ninfa (1649)
  • Oratoorium Lachrime di San Pietro (1666)
  • Stabat Mater (1670)