Gerald Götting

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Gerald Götting (1989)
Gerald Götting (1961)

Gerald Götting (9. juuni 1923 Nietleben (tänapäeval Halle linnaosa) – 19. mai 2015 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.

Gerald Götting oli pärit äriteenija perekonnast. 1941. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. 19421945 oli ta Riigi Tööteenistuses ja teenis Luftwaffes. 1945. aastal oli ta lühikest aega ameeriklaste käes sõjavangis.[1] 1946. aastal astus ta Kristlik-Demokraatlikku Liitu ja Saksa Vaba Noorsoo Liitu. 1946–1947 töötas ta Halle Sõjakahjude Ametis. 1947–1949 õppis Götting Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikoolis filosoofiat, vanu keeli, germanistikat ja ajalugu.[2]

1947. aasta märtsis valiti ta Kristlik-Demokraatliku Liidu Saksi-Anhaldi allorganisatsiooni juhtkonda. 1947. aasta septembris sai ta Kristlik-Demokraatliku Liidu Peavalitsuse liikmeks. 19. oktoobril 1949 sai Gerald Götting Kristlik-Demokraatliku Liidu peasekretäriks. Suure töökoormuse tõttu katkesid ta ülikooliõpingud. 3. mail 1966 sai Gerald Götting Kristlik-Demokraatliku Liidu esimeheks. 19491950 oli ta Ajutise Rahvakoja ja 1950–1990 Rahvakoja (parlamendi) liige.[3]

1953. aasta juuni töölisülestõusu Ida-Berliinis iseloomustas Götting, kes kiitis heaks ka nõukogude tankide kasutamise ülestõusnute vastu, 1953. aasta juulis muu hulgas järgmiselt: "Rahvastiku rahulolematust Berliinis kasutasid ära kinnimakstud jõmmid Lääne-Berliinist, kes olid varustatud jalgrataste ja müürseparõivastega ning kasutasid neid demonstratsioone teretulnud ajendina, et röövida ja hävitada.[4]

12. maist 1969 kuni 29. oktoobrini 1976 oli Gerald Götting Rahvakoja president (parlamendi juhataja).[5] 1976–1989 oli ta Rahvakoja asepresident (parlamendi asejuhataja). 19601989 oli ta üks Saksa DV Riiginõukogu aseesimeestest. 2. novembril 1989 astus Gerald Götting Kristlik-Demokraatliku Liidu esimehe kohalt tagasi. 17. novembril 1989 astus ta tagasi Saksa DV Riiginõukogust. 1989. aasta detsembrist kuni 1990. aasta veebruarini oli ta eeluurimisvangistuses kahtlustatuna partei raha isiklikel eesmärkidel kuritarvitamises. 1991. aasta veebruaris arvati ta Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu koosseisust välja. 9. juulil 1991 karistas Berliini Maakohus teda partei raha kuritarvitamise eest 18-kuulise tingimisi vabaduskaotusega.[6]

Taasühinenud Saksamaal kirjutas ta alla mitmele SDV-d õigustavale avalikule pöördumisele.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]