George Wallace

George Corley Wallace Jr. (25. august 1919 – 13. september 1998) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist. Ta oli Alabama kuberner kokku neli ametiaega aastatel 1963–1967, 1971–1979 ja 1983–1987.

Ta oli kurikuulus oma rassistlike poliitvaadete poolest, pooldades segregatsionismi jätkumist. Tegelikult oli ta juba 1958. aastal kandideerinud Alabama kubernerivalimistel, kus ta oli palju mõõdukam, kuid jäi seal demokraatide eelvalimistel alla osariigi peaprokurör John Pattersonile, kes oli rangelt segregatsionistlik ja keda toetas Ku Klux Klan. Seepeale võttis ta järgmisteks valimisteks 1962. aastal juba selgelt segregatsionistliku hoiaku ja valitigi kuberneriks.

11. juunil 1963 üritas ta Tuscaloosas takistada kahe mustanahalise üliõpilase, Vivian Malone ja James Hoodi vastuvõtmist Alabama Ülikooli, seistes ülikooli ukse ees, kuid president John F. Kennedy föderaliseeris Alabama rahvuskaardi, ning kindral Henry Grahami käsul pidi ta ukse eest ära tulema.

1968. aastal kandideeris ta USA presidendivalimistel populistliku American Independent Party koosseisus asepresidendikandidaadiks endine USA õhuväe staabiülem Curtis LeMay. Ta lootis saavutada, et demokraat Hubert Humphrey ja vabariiklane Richard Nixon ei saavutaks vajalikku 270 valimiskogu häält, mispeale antaks presidendi valimine üle USA esindajatekojale, kus ta lootis hääli saada lõunaosariikide esindajatelt. Tema valimisprogrammi kuulusid rassilise desegregatsiooni jätmine osariikidele, sotsiaalkulutuste suurendamine, Vietnamist väljatõmbumine, kui sõda pole tema esimese 90 ametipäeva jooksul võidetav ja välisabi lõpetamise. Ta saavutas toetust eelkõige valgete lõunaosariiklaste seas, kes tavaliselt toetasid Demokraatlikku parteid, kuid olid vastu president Johnsoni kodanikuõiguste programmile, aga mõneti ka põhjaosariikide valge töölisklassi seas. Ta võitis viis lõunaosariiki (Alabama, Arkansas, Georgia, Louisiana ja Mississippi) ja ühe valijamehe hääle Põhja-Carolinas, kuid sai vaid 46 valimiskogu häält, samal ajal kui Nixon saavutas 301 valimiskogu häälega enamuse.

1970. aastal kandideeris ta Alabama kuberneriks taas vägagi rassistliku valimiskampaaniaga.

1972. aastal kandideeris Wallace uuesti presidendiks, seekord ta enam rassilist eraldatust ei toetanud. Kuid tema presidendilootused põrmustas atentaat 15. mail 1972, kui teda tulistas 21-aastane Arthur Bremer, mille tõttu pidi ta ülejäänud elu liikuma ratastoolis. 1970. aastatel hakkas Wallace oma rassistlikest vaadetest lahti ütlema.