George Town

George Town
George Town
malai	Bandaraya Pulau Pinang
	Lipp Vapp
	Pindala: 306 km²
	Elanikke: 794 313 (2020)
	Koordinaadid: 5° 25′ N, 100° 20′ E

See artikkel räägib linnast Malaisias; linna kohta Kaimanisaartel vaata George Town (Kaimanisaared); teiste sarnase nimega linnade kohta vaata Georgetown (täpsustus).

George Town on linn Malaisias, Pulau Pinangi osariigi pealinn. See on Malaisia põhjaosa keskus ning kuulub riigi suuruselt teise linnastusse.

1974. aastast kuulub linna halduspiiridesse kogu Pinangi saar. Koos lähedalasuvate laidudega on linna pindala 306 km². Neist suurimad on 3,6 km² pindalaga Jerejaki saar ja 3,1 km² pindalaga Andamani tehissaar. Rajamisel^[millal?] on Siliconi saar.^[viide?]

Malaka väina ääres asuvale linnale pani aluse Briti mereväeohvitser Francis Light 1786. aastal. See oli teine Briti asundus Kagu-Aasias (esimene oli 1685. aastal Bengkulu Sumatra saarel). Pinang kujunes^[millal?] oluliseks kaubalinnaks. 2008. aastast kuulub George Towni ja Melaka ajalooline keskus UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linn on tuntud ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. Ühtlasi on George Town tuntud oma kohaliku köögi poolest^[1] ja seda on nimetatud Malaisia toidupealinnaks.^[2]

Linna elanikkonnast enam kui poole moodustavad hiinlased.

Ajalugu

Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba kiviajast alates, oli saar kuni Suurbritannia koosseisu minekuni väga hõredalt asustatud.^[3]

1771. aastal sai endine Briti mereväe ohvitser Francis Light Briti Ida-India Kompaniilt ülesandeks luua kaubandussuhted Malaka poolsaarega. Seal pakkus Kedahi sultan talle Pinangi saart vastutasuks sõjalise kaitse eest brittidelt. Light pidas saare asukohta strateegiliselt igati soodsaks, kuid tal ei õnnestunud pikalt veenda oma ülemusi seda pakkumist vastu võtma. Viimaks sai ta nõusoleku 1786. aastal ning pärast kokkulepet sultaniga maabusid britid saarel sama aasta 17. juulil. Ametlikult võeti saar üle Briti kuninga George III nimel 11. augustil. Saar nimetati troonipärija järgi Walesi printsi saareks. See oli esimene Briti asundus Malaka poolsaarel ja märkis sealse Briti kolonisatsiooni algust.

Kui Siiam ründas Kedahit, ei pakkunud kompanii sõjalist toetust, nagu Light oli sultanile lubanud. Sultan nõudis seejärel, et Light tagastaks Pinangi, kuid Light keeldus ja pakkus kahjutasu, mida sultan ei aktsepteerinud. Aastal 1790 kavatses sultan Abdullah korraldada rünnaku, et vallutada Pinang brittidelt tagasi. Ida-India Kompanii reageeris ennetava rünnakuga, kus Briti sõjaväe toetus võimaldas rünnata Kedahi mereväge ja Seberang Perai kindlust, põhjustades suuri kahjustusi. 1791. aastal sõlmis sultan Lightiga relvarahu.^[4]

Lighti juhtimisel rajati saare põhjaossa blokhaus, millest kasvas välja Cornwallise fort. Napoleoni sõdade ajal ja ajendatuna võimalikust Prantsuse sissetungist ehitati see 1810. aastaks hoopis suuremaks kivifordiks.

1806. aastal hakkas linnas ilmuma ajaleht Prince of Wales Island Gazette, mida peetakse Malaisia esimeseks ajakirjandusväljaandeks.^[5]

1826. aastal liideti Pinang Singapuri ja Melakaga, moodustades Väinaasundused (Straits Settlements), mis allusid otse Briti koloniaalvõimule. See võimendas Pinangi tähtsust kaubanduses veelgi, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.

1827. aastal avatud Suessi kanal kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel Lõuna-Hiina merd ja India ookeani, tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas hiinlasi, indialasi ja eurooplasi. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.

1867. aastal leidsid linnas aset Pinangi rahutused, kui omavahel läksid tülli kaks hiinlaste salaühingut ning kohalikud politseijõud osutusid liiga väikeseks, et rahutusi maha suruda. Kord taastati Singapurist toodud jõudude toel.

1884. aastal rajatud Pinangi botaanikaaed on Malaisi vanim. 1890. aastal alustati budistliku templi Kek Lok Si rajamist, mis on Malaisia suurim.

1910. aastal hakkas ilmuma Kwong Wah Yit Poh, mis on vanim tänaseni ilmuv hiinakeelne ajaleht maailmas. Samuti ilmus seal 1903–1986 The Echo (The Straits Echo), mis oli üks Malaisia vanimaid ajalehti, ning 1971. aastal sai linnas alguse The Star, mis on kasvanud riigi suurima tiraažiga ajakirjandusväljaandeks.^[5]

Esimeses maailmasõjas pääses linn kergelt. Küll toimus selle lähistel 28. oktoobril 1914 Pinangi lahing, kus Saksa ristleja SMS Emden uputas kaks liitlaste laeva.

Teise maailmasõja alguseks elas Pinangis juba 300 000 elanikku. Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased. Nende levinum emakeel oli hokkien, mille kohalik murre oli George Towni lingua franca. Maailmasõja ajal okupeeris Jaapan piirkonna ning okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia oma võimu Pinangis.

1. jaanuaril 1957 sai George Town kuninganna Elizabeth II-lt linnaõigused, millega see oli esimene omavalitsuslik linn Malaia Föderatsioonis. 31. augustil 1957 saavutas Malaia iseseisvuse ja Pinangi kroonikoloonia ühines riigiga. Samas muutus piirkond rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast.

1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa majanduslanguse ja suure töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister Lim Chong Eu juhtimisel kujunes osariik 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu Intel ja AMD. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.

Linnauuendusprojektina valmis 1985. aastal 231,7 meetri kõrgune Komtar, mis oli sel ajal Kagu-Aasia kõrgeim hoone.

Suure maanõudlusega piirkondades on võetud ette maa-arendusprojekte. 2015. aastal alustati ja 2023. aastal alustati uuesti saare lõunaranniku lähedal ulatuslikku projekti 920-hektarise Silicon Islandi tehissaare rajamiseks, mis kavandati kõrgtehnoloogilise tootmise ja kaubanduse uueks keskuseks. Saare kirderanniku lähedal on arendatud sarnane Andamani saar, mille läänepoolne osa valmis 2024. aastal.

Rahvastik

Malaisia 2020. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 794 313 inimest, kellest ligi 20% elasid kesklinnas.

Ajalooliselt on linna rahvastiku enamuse moodustanud hiinlased. Kuna linnas tegutseb arvukalt hargmaiseid ettevõtteid ning inglise keele kasutamine on levinud, siis on linna elama kolinud ka palju välismaalasi.

2020. aasta seisuga oli hiinlasi 51,2%, malailasi 30,7%, välismaalasi 8,5%, India päritolu inimesi 8,2% ja teisi 1,4%.

Transport

Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on Pinangi sild, mis ulatub Gelugorist Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild, mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka praamiga.

Saare lõunaosas asub Pinangi rahvusvaheline lennujaam, mis on Kuala Lumpuri ja Kota Kinabalu lennujaama järel riigi suuruselt kolmas lennujaam.

1904. aastal linnasüdames avatud Swettenhami sadam on riigi külastatuim ristluslaevade sadam.