Georg Gärtner

Allikas: Vikipeedia

Georg Gärtner (18. detsember 1920 Schweidnitz, Alam-Sileesia – 30. jaanuar 2013 Loveland, Colorado, USA) oli Saksamaa sõjaväelane.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Gärtner sündis Schweidnitzis, mis toona kuulus Alam-Sileesia provintsi (täna Świdnica Poolas). 1940. aastal astus ta Wehrmachti ja teenis Aafrika korpuses. Aprillis 1943 langes ta Tuneesias Ameerika Ühendriikide sõjavägede kätte vangi ja viidi USA-sse, kus teda hoiti mitmes vangilaagris – algul Texase osariigis McLeanis, siis New Mexico osariigis Lordsburgis ja lõpuks Demingis.

Kuna pärast sõda läks tema kodukoht NSV Liidule, põgenes Gärtner, vältimaks väljaandmist Nõukogude Liidule, vangilaagrist 22. septembril 1945, reisides kaubarongiga USA-sse Californiasse. Ta omandas uue identiteedi Dennis F. Whilesi nime all ning hankis sotsiaalkindlustuskaardi, mõeldes välja eluloo, mille kohaselt olevat ta üles kasvanud lastekodus pärast vanemate surma autoõnnetuses. Ta liikus mitmete lääneranniku linnade vahel, töötades peamiselt metsatöölise, nõudepesija või juhutöölisena. Lõpuks jäi ta paikseks Nordenisse California osariigis, kus ta töötas talviti suusainstruktorina ja suviti müügitöödel. Ta abiellus 1964. aastal Jean Clarke'iga.

Pärast Gärtneri põgenemist hakkas USA armee teda otsima, mis kestis 1963. aastani. 1952. aastal jäi Sierra Nevada mägedes rong City of San Francisco lumevangi, ning ta osales päästetöödel, misjärel tegi ajakiri Life temast ja teistest päästetöölistest grupifoto, samal ajal kui paljudes postkontorites oli tema FBI tagaotsimiskuulutused. Kuna aga FBI arvas õigesti, et Gärtner põgenes vangilaagrist, et vältida koju tagasisaatmist, mitte et Saksamaa kaotuse eest teises maailmasõjas kätte maksta, ei liigitatud teda ohtlikuks, mille korral oleks tema peale toimunud palju intensiivsem ajujaht.

Hiljem kolis Gärtner Boulderisse Colorado osariigis, kus ta töötas ehituse valdkonnas ning pensionile jäädes kolis Hawaiile. Gärtner elas tagasitõmbunult ega rääkinud esialgu oma minevikust isegi abikaasale. Lõpuks tunnistas ta Jeanile üles oma mineviku ning tuli oma looga avalikkuse ette, võttes ühendust ajalooprofessor Arnold Krammeriga, kes oli USAs hoitud Saksa sõjavangide alal autoriteet. Koos avaldasid nad raamatu "Hitler's Last Soldier in America".

Kui Gärtneri lugu tuli avalikuks, ei teadnud valitsus, mida temaga ette võtta. Gärtner ei olnud illegaalne immigrant, kuna ta oli toodud USAsse vastu tema tahtmist, sõjavangina. Ta ei olnud reaalselt vanglast põgenenud, kuna sõjavangid tuli kõik koju tagasi saata ja ta olekski saadetud koju Sileesiasse, mis okupeeriti NSVL vägede poolt ja nüüd juba kuulus Poolale. Lisaks, kuna ta oli põgenenud pärast teise maailmasõja lõppu, oli küsitav, kui väga ta enam oli sõjavang. Gärtnerit ei mõistetud süüdi mitte millegi eest; FBI andis teada, et neil puuduvad tema vastu edasised pretensioonid, ning INS teatas, et nad ei kavatse teda deporteerida. Gärtnerile pakuti naturalisatsiooni korras USA kodakondsust, kuid bürokraatia tõttu sai see teoks alles novembris 2009.

Kui vangilaagris olemise ajal oli Gärtner olnud oma perega kirjavahetuses, siis pärast põgenemist olevat ta endale sisendanud, et nad olid surnud. Tegelikult olid Gärtnerid sõja üle elanud ning hiljem põgenenud Lääne-Saksamaale. Tema vanemad elasid veel 1960. aastatel ning hoidsid tema fotot söögilaual lootuses, et ta on veel elus. 1985. aastal läks Gärtner pärast 40 aastat taas koju Saksamaale, külastades oma nooremat õde Lottet, kes oli tema ainus elav pereliige. Hiljem, 1980. aastate lõpus, läks Gärtner uuesti Saksamaale ja jäi kauemaks, kuid naasis USAsse, ja veetis oma elu lõpuaastad Colorado osariigis, elades Boulderis, Longmontis ja Lovelandis.

Gärtner suri Lovelandis Colorados 2013.