Gene Kranz

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Gene Kranz
Gene kranz2.jpg
Kranz 2005. aastal
Sünninimi Eugene Francis Kranz
Sündinud 17. august 1933 (85-aastane)
Toledo, Ohio
Rahvus ameeriklane

Eugene Francis Kranz (sündinud 17. augustil 1933), tuntud kui Gene Kranz, on endine NASA pealennujuht ja direktor.

Gene Kranz oli NASA esimese pealennujuhi Chris Krafti mantlipärija ja juhtis Gemini ja Apollo programmide ajal lennujuhte. Kranz sai kuulsaks, kui juhtis missiooni Apollo 13 ajal lennujuhtide püüdlusi päästa raskelt vigastatud kosmoselaeva meeskond. Kranz on esinenud mitmetes dokumentaalfilmides, filmides, raamatutes ja artiklites ja ta on oma teenete eest saanud Presidendi Vabadusmedali. Kranz lahkus NASA-st 1994. aastal.

Varane elu[muuda | muuda lähteteksti]

Kranz sündis 17. augustil 1933 Ohio osariigis Toledos. Tema isa oli Saksa immigrandi poeg ja ta suri 1940. aastal kui Eugene oli 7-aastane. Kranzil on kaks vanemat õde.

Tema huvi lennunduse vastu avaldus esimest korda keskkoolis ja ta sai 1954. aastal bakalaureusekraadi aeronautikainsenerinduses. Pärast ülikooli sai ta sõjaväe reservleitnandiks ja 1955. aastal lõpetas edukalt pilooditreeningu. Varsti pärast väljaõppe lõppu, kohtus ta Marta Cadenaga ja abiellus temaga.

Gene Kranz lahkus sõjaväest pärast Lõuna-Koreas teenimist, kus ta lendas F-86 Sabre'iga demilitariseeritud tsooni kohal patrull-lende. Ta töötas peale sõjaväe karjääri McDonnell Aircraft Corporation'is, kus ta osales erinevate rakettide väljatöötamises ja katsetamises.

NASA karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Kranz 1965. aastal Houstonis oma konsooli taga istumas.

Peale McDonnellist lahkumist liitus Eugene NASA kosmose rakkerühmaga ja asus tööle missiooni juhtimiskeskusesse protseduuride ohvitseriks. Kranz nimetas elulooraamatus oma esimest missiooni millel ta lennujuhina osales, Mercury-Redstone 1, "nelja tolli lennuks" sest selle start ebaõnnestus.

Protseduuride ohvitserina pidi Kranz tagama missiooni juhtimiskeskuse ja stardikontrolli koostöö. Ta kirjutas selle jaoks juhendid, mis kirjeldasid millal saab missioon jätkuda ja millal tuleb missioon katkestada. Lisaks vastutas ta kosmoselendudel kasutatud radarijaamade koostöö eest.

Pärast Mercury-Atlas 6 missiooni sai ta abilennujuhiks ja oli selles ametis kahel Mercury missioonil ja kolmel esimesel Gemini missioonil. Pärast missiooni Gemini 3 lõppu sai ta lennujuhiks ja tema esimene vahetus oli Gemini 4 ajal. Peale Gemini programmi lõppu oli Kranz lennujuht Apollo missioonide ajal ja muuhulgas teenindas ta Apollo 7 ja 9 missioone. Ajaloolise Apollo 11 missiooni ajal oli ta pealennujuht ajal, mil kuumoodul maandus Kuule.

Apollo 13[muuda | muuda lähteteksti]

Tõenäoliselt tuntuim NASA mehitatud missioon, mida Gene Kranziga seostatakse, on Apollo 13, mis pidi sooritama kolmanda Kuule maandumise. Kranzi juhitud lennujuhtide rühm oli valves ajal, mil Apollo 13 juhtimis- ja teenindusmoodul plahvatas. Kranzi rühm arvutas välja, kuidas meeskond peab elektrit, vett ja hapnikku säästma, et elusana Maale tagasi jõuda. Lisaks juhtis Kranzi meeskond laeva kursi korrigeerimisi ja aitas välja töötada süsteemide taaskäivitamise protseduure. Peale meeskonna edukat maandumist said Kranz, tema juhitud lennujuhtide rühm ja Apollo 13 astronaudid Presidendi Vabadusmedali.

Hilisem karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Kranz töötas lennujuhina kuni Apollo programmi lõpuni. Apollo 17 oli tema viimane missioon, kus ta lennujuhina jälgis missiooni starti. 1974. aastal sai ta NASA missioonide osakonna asedirektoriks ja 1983. aastal sama osakonna direktoriks. Ta lahkus NASA-st 1994. aastal peale missiooni STS-61 lõppu, mille käigus parandati ära vigane Hubble'i kosmoseteleskoop.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kranz on abielus Marta Kranziga, kellega tal on kuus last.

"Läbikukkumine ei ole valikuvõimalus"[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulsaim Gene Kranziga seostatud tsitaat on "Läbikukkumine ei ole valikuvõimalus". Seda tsitaati kasutas ka Ed Harris, kes kehastas filmis Apollo 13 Gene Kranzi. Tegelikkuses Kranz seda lauset Apollo 13 kriisi ajal ei öelnud. Kranz kasutas seda lauset oma 2000. aastal avaldatud autobiograafia pealkirjana, sest see kirjeldas tema meelest missiooni Apollo 13 ajal missiooni juhtimiskeskuses töötanud inimeste olekut ja eesmärke. Lisaks on seda lauset hiljem öelnud enda antud loengutel.