Garliava

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Garliava

leedu Garliava
poola Godlewo

Garliava COA.gif

Pindala: 3,65 km²
Elanikke: 10 113 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 54° 49′ N, 23° 52′ E
Garliava (Leedu)
Garliava

Garliava (Helifaili info leedu ) on linn Leedus Kaunase maakonnas Kaunase rajoonis. Garliava on Kaunase eeslinn, mis asub kesklinnast 10 km edelas, merepinnast 97 meetri kõrgusel. Linna vana saksakeelne nimi oli Goddlau.

Tähtsamad tööstusettevõtted linnas on põllumajandustehnika remontimisega tegelev AB „Gamega“ ja UAB „Kamesta“, mis tegeleb teede ehitamisega. Linnas on raamatukogu ja kultuurikeskus. Haridust annavad gümnaasium, keskkool, põhikool ja laste muusikakool. Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, aastal 1870 valminud luteri kirik ja aastal 1809 valminud katoliku kirik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Garliava asutati 1809. aastal. Selle rajas Józef Godlewski, kes lasi Kaunasest Marijampolė kaudu Varssavisse mineva uue postimaantee äärde ehitada kiriku. Kiriku juurde tekkis tänavküla. Aastal 1826 sai sellest kohaliku katoliiklaste kogukonna kihelkonnakirik.

Garliava kujunes kiiresti aleviks, kuhu rajasid oma sünagoogi ka juudid. Aastal 1812 külastas asulat ka Napoleon I. Asula sai oma nime oma rajaja järgi, algselt olid selle kohta leedu keeles kasutusel nimekujud Godleva ja Godlevas. Alevi elanikud osalesid jaanuariülestõusus. Tsaari ajal oli alevi venekeelne nimekuju Годлево. Kuna piirkonnas oli palju luterlasi, siis ehitas Józef Godlewski aastal 1870 ka neile oma kiriku.

XX sajandi alguseks oli leedukeelses nimekujus d-täht muutunud r-iks, asula kohta olid kasutusel nimekujud Gorliava ja Garleva. Tänapäevane nimekuju võeti kasutusele aastal 1925.

Aastal 1908 avati alevis kino, esimene Leedus, mis ei asunud mõnes linnas. Aastal 1923 olid 60% alevi elanikest juudid, leedulasi oli 30%. Sõdadevahelisel ajal oli Kaunase ja Garliava vaheline teelõik kõige intensiivsema liiklusega tee toonastel Leedu aladel. 28. augustil 1941 hukkasid Saksa okupatsiooniväed alevis elanud juudid.

Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad. Aastal 1958 sai Garliava linnaõigused. Aastal 1988 moodustati linnas Sąjūdise grupp, linna elanikud osalesid aktiivselt laulvas revolutsioonis.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 600 (1827)
  • 1125 (1881)
  • 936 (1923)
  • 2499 (1959)
  • 5821 (1970)
  • 8700 (1977)
  • 9418 (1979)
  • 11 000 (1985)
  • 12 420 (1989)
  • 13 222 (2001)
  • 11 264 (2011)
  • 10 866 (2013)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Garliava elanikest leedulasi 98,11%, venelasi 0,87%, valgevenelasi 0,12% ja poolakaid 0,11%.[2]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]