Gammasähvatus
Gammasähvatus ehk gammapurse on äärmiselt suure energiaga plahvatus, mida on vaadeldud kaugetes galaktikates.
Need on heledaimad ja suurima energiaga elektromagnetilised sündmused, mida on Universumis vaadeldud.[1] Gammasähvatused võivad kesta kümnest millisekundist mõne tunnini. Gammasähvatused vabastavad mõne sekundiga rohkem energiat kui Päike terve oma eluea jooksul.[2] Tavaliselt on pärast esialgset sähvatust võimalik kauem vaadelda n-ö järelhelendust, mis on vaadeldav pikematel lainepikkustel, näiteks röntgenikiirguse, UV-kiirguse või infrapuna lainepikkusel.
Enamiku gammasähvatuste allikad on Maast miljardite valgusaastate kaugusel mis tähendab, et need on väga suure energiaga ja väga haruldased. Kõik teadaolevad gammapursked on pärinenud väljastpoolt Linnuteed.
Esimesed gammapursked tuvastati 1967. aastal Vela satelliitide abil, mis olid mõeldud tuvastama salajasi tuumarelvakatsetusi. Avastus avaldati 1973. aastal. Pärast gammasähvatuste avastamist pakkusid astronoomid 1992. aastaks välja üle saja hüpoteesi nende päritolu selgitamiseks.[3] 1997. aastal vaadeldi nähtava valguse ja röntgenikiirguse lainealas esmakordselt gammasähvatuse järelhelendust. Selle abil õnnestus määrata sähvatuse heledus ja selle allika kaugus, mis paigutas gammasähvatuste allikad väljapoole Linnuteed.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Gamma Rays". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2012. Vaadatud 9. augustil 2020.
- ↑ "Massive star's dying blast caught by rapid-response telescopes". Phys.org. Vaadatud 9. augustil 2020.
- ↑ "Gamma Ray Bursters The Biggest Explosions Since the Big Bang". Stony Brook Astronomy. Vaadatud 9. augustil 2020.
- ↑ "Gamma-Ray Burst Afterglow Anniversary". NASA GSFC. Vaadatud 9. augustil 2020.