Galilei teleskoop

Galilei teleskoobi optiline süsteem

Säilinud Galilei teleskoobid

Galilei teleskoobi koopia

Galilei teleskoop on mitme Galileo Galilei valmistatud teleskoobi nimetus. Pikksilma leiutas Hollandi optik Hans Lippershey 1608. aastal. Sellest said teada paljud, kaasa arvatud Galilei, kuid ka Thomas Harriot, kes väidetavalt kasutas seda Kuu vaatlemiseks juba enne Galileid. Kuid Galilei tegi palju rohkem vaatlusi ning avaldas need esimesena 1610. aastal trükis, raamatus "Sidereus nuncius" ("Täheteataja").

Galilei valmistas 1609. aastal kolm teleskoopi, mille läätsed lihvis ta ise, kuid torud lasi valmistada käsitöömeistritel. Tema esimene teleskoop oli kolmekordse ja teine kaheksakordse suurendusega. See oli esimene teleskoop, mida Galilei avalikult näitas. Tema kolmas teleskoop oli 21-kordse suurendusega, selle objektiiv oli kumerlääts diameetriga 37 mm ja fookuskaugusega 980 mm, ning okulaar oli nõguslääts diameetriga 22 mm ja fookuskaugusega 47,5 mm.

Sellised läätsed moodustavad Galilei optikasüsteemi, mis erinevalt Kepleri teleskoobist ei pööra kujutist. Kuid selle teleskoobi apertuur oli ainult 15 mm; Galilei vähendas seda, et näha planeete vaatamata kromaatilistele moonutustele. Kuid selle asjaolu ja suure fookuskauguse tõttu oli selle teleskoobi vaateväli väga väike, mistõttu planeetide vaatlemiseks pidi Galilei kasutama mingit monteeringut, mis võis olla lihtsalt teleskoop riputatult stendile. Selle teleskoobiga tegi Galilei enamuse oma esimestest vaatlustest. Seda Galilei teleskoopi ja pikemat 20-kordse suurendusega teleskoopi säilitatakse muuseumis Itaalias Milanos.