Galiitsia arhitektuurikoolkond

Galiitsia arhitektuurikoolkond on Ees-Karpaatia piirkonnas ja Galiitsia vürstiriigis 12.–13. sajandil levinud regionaalne arhitektuuristiil, milles loodud ehitised kannavad nii Lääne-Euroopa romaanika kui ka Kiievi-Vene arhitektuuri jooni.

Kirjeldus

Eelkõige on teada selles stiilis loodud monumentaalsest sakraalarhitektuurist. Peamiseks erisuseks on Bütsantsi arhitektuurile iseloomulike ristkuppelkirikute ehitamine valgest lubjakivist tahutud kantkividest romaanipärase müüriladumistehnikaga. Arvatud on, et Galiitsia ehitusmeistrid ehitasid esimesed kivikirikud vallutatud Zalesjes, mis omakorda mõjutas Rostovi-Suzdali piirkonna ehituskunsti.

Galiitsia arhitektuurikoolkonna kirikutest on suurem osa hävinud ja üldistused koolkonna stiili kohta pärinevad peamiselt arheoloogiast. Esimese stiililise analüüsi ja kirjelduse koolkonnast andis kunstiajaloolane Josõp Pelenskõi (1879–1957).

Ta loetles koolkonna ehitiste iseloomulikud tunnused:

apsiidide eristumine põhiplaanis identseteks maapealseteks osadeks
looduskivist lubimördiga ehitatud alusmüürid vs puhtalt tahutud kvaadritest laotud seinad;
liiva ja lubja segu sage kasutamine.

Pelenskõi võttis oma monograafias 1914. aastal ka kokku kogu teadaoleva info Vana-Halõtši mälestiste kohta^[1] ja need kirjeldused on olnud peamiseks allikmaterjaliks järgevatele uurimustele.

20. sajandi jooksul teadmised sellest ehituskoolkonnast laienesid uute ehitiste avastamise ja uurimisega, eelkõige Halõtši peakiriku Jumalaema Uinumise katedraali kohta, Przemyśli Ristija Johannese kiriku kohta, mida peetakse ehituskoolkonna esimeseks esindajaks ja Zvenigorodis leitud mälestiste kohta. Iseseisvas Ukrainas on jätkunud selle ehituspärandi uurimine kaasaegsete arheoloogiliste meetoditega. 1998. aastal taastati Püha Pantaleoni kirik, ehituskoolkonna ainus terviklikult säilinud ehitis.^[2]

Ehitisi

Przemyśli Ristija Johannese kirik, ehitatud 1119–1126 - lammutati 15. sajandi katoliku kiriku ehitusmaterjaliks, säilinud osa uuriti 1959–1964.
Przemyśli Püha Nikolai ümarkirik, ehitatud 11.–12. sajandil - lammutati 15. sajandi katoliku kiriku ehitusmaterjaliks, mis ehitati rotundi asemele.
Przemyśli vürstimaja, ehitatud 12. sajandil juurde varasemale ümarkabelile. 17. sajandi alguseks oli varemetes.
Zvenigorodi kirik, ehitatud enne 1144. aastat. 13. sajandiks oli varemetes.
Zvenigorodi vürstimaja, ehitatud enne 1144. aastat. 13. sajandiks oli varemetes. Aastail 1965–1968 toimus selle arholoogiline uurimine.
Halõtši Lunastaja kirik, ehitatud 1152. 1627. aastaks oli hävinud. Uuriti 1880. aastatel ja 1980.–1981. aastal, ehitis oli valgest kivist neljepiilariline kolme apsiidiga kirik.
Halõtši Jumalaema Uinumise kirik, ehitatud 1140.–1150. aastatel. Hävis 14.–16. sajandil. Väljakaevamiste andmetel oli see valgest kivist neljasambaline kolme apsiidiga kirik, Kiievi-Venes suuruselt teine kiviehitis.
Halõtši Kyrillose ja Methodiose kirik, ehitatud 12. sajandil või 13. sajandi alguses. Varemeis, 1880. uuriti seda, ehitis oli valgest kivist neljapiilariline kolme apsiidiga kirik.
Halõtši Püha Pantaleoni kirik, ehitatud 1200. aasta paiku. Algselt oli see valgest kivist neljapiilariline kolme apsiidiga kirik, mis 1611. aastal ehitati ümber katoliku kirikuks. Ümberehitusega lõhuti algsed võlvid ning hoone ülaosa, samuti ristimiskamber. 1998. aastal restaureeriti kirik endisele kujule.
Pühade Borissi ja Glebi kirik Poberežžja teel Jezupili, ehitatud 12. sajandil. Varemeis, uuriti arheoloogiliselt 1935. ja 1959. aastal. Ehitis oli neliksiirukujulise põhiplaaniga valgest kivist tsentraalehitis.
Püha Anna kirik teel Halõtšisse, ehitatud 12. sajandil või 13. sajandi alguses. Varemeis, 1880. uuriti, ehitis oli valgest kivist neljapiilariline kirik, oletatavasti kolme apsiidiga.
Halõtši Jumalaema Rõõmukuulutamise kirik, ehitatud 12. sajandil või 13. sajandi alguses. Hävinud 1458. aastaks. Uuriti 1884. aastal, ehitis oli ühelööviline kirik pika kahekambrilise altariruumiga.
Halõtši prohvet Eelija kirik, ehitatud 12. sajandil või 13. sajandi alguses. Lammutati 19. sajandi alguses, uuriti 1955. aastal; ehitis oli väike ühe apsiidiga ümarkirik eeskojaga.
Joanni (?) kirik Tsarõnka teel Halõtšisse, ehitatud 13. sajandi alguses. Ehitise jäänused avastati 1990.–1992.
Halõtši hulknurkne kirik, ehitatud 12. sajandil. Varemeis, uuriti 1880. aastatel ja 1979. aastal. Ehitis oli valge neliksiirukujuline kivikirik, plaanil kaheksanurkne.
Kirik Vassõlivis, ehitatud 12.–13. sajandil. 17. sajandil varemeis, avastati 1958.–1959. aastatel, ehitis oli neljapiilariline kirik hilisemate juurdeehitistega.
Przemyśli Püha Peetruse kirik, ehitatud 12. sajandil või 13. sajandi alguses. 14. sajandil varemeis, asemele ehitati puust katoliku kirik, mis 17. sajandil lammutati.
Lvivi Püha Nikolai kirik, ehitatud 13. sajandi teisel poolel. Hiliskeskajal ehitati ümber, säilinud on osa originaalmüürist.