Gaasidünaamika

Allikas: Vikipeedia

Gaasidünaamika on aerodünaamika haru, mis uurib gaasi liikumise seaduspärasusi, arvestades gaasi kokkusurutavust (tiheduse sõltuvust rõhust).

Erinevalt klassikalisest aerodünaamikast tegeleb gaasidünaamika ülesannetega, mille puhul gaasi kokkusurutavus mõjutab oluliselt gaasi käitumist. Need on eeskätt ülesanded gaasivoogude liikumise kohta kiirustel, mis on lähedased helikiirusele gaasis või ületavad selle, mistõttu tekib suur rõhulang ja lööklaine. Teiseks näiteks on need gaasikeskkonnas toimuvad protsessid, millega kaasnevad eksotermilised (põlemine, plahvatus) või endotermilised (elektrolüütiline dissotsiatsioon) keemilised reaktsioonid: gaasi keskmise molekulmassi muutumise ja energia eraldumise tõttu ei ole ideaalse gaasi mudel neil juhtudel rakendatav.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gaasidünaamika tekkis 19. sajandi teisel poolel. Selle rajajad olid Christian Doppler, Bernhard Riemann, Ernst Mach, William John Rankine ja Pierre-Henri Hugoniot.

Gaasidünaamika arenes tormiliselt 20. sajandil. Selle arendajate seas olid Sergei Tšaplõgin, Geoffrey Ingram Taylor, Leonid Sedov ja Jakov Zeldovitš.