Mine sisu juurde

Fritz Straßmann

Allikas: Vikipeedia
Otto Hahni ja Fritz Straßmanni mälestusele pühendatud memoriaaltahvel Berliini Vaba Ülikooli seinal
Lise Meitneri, Otto Hahni ja Fritz Straßmanni koostöö mälestusele pühendatud teadusajalooline mälestustahvel Mainzi Ülikooli seinal

Friedrich Wilhelm Straßmann, eesti kirjanduses kasutatav nimekuju Fritz Strassmann[1] (22. veebruar 1902 Boppard, Rhein-Hunsrücki kreis, Rheinland-Pfalzi liidumaa22. aprill 1980 Mainz) oli saksa keemik. Ta on tuntud kui üks tuumalõhustumise avastajaid.

Straßmann lõpetas 1924. aastal Hannoveri Tehnikakõrgkooli keemiatehnoloogia erialal. 1929. aastal kaitses ta doktoriväitekirja füüsikalises keemias.

Alates 1929. aastast töötas ta Otto Hahni juhtimisel Berliinis asuvas Keiser Wilhelmi Keemiainstituudis (1935. aastast assistendina), kus tema peamine uurimisvaldkond oli radiokeemia.

Pärast teist maailmasõda töötas Straßmann aastatel 1946–1970 Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikoolis professorina.

Publikatsioone

[muuda | muuda lähteteksti]
  • L. Meitner, F. Straßmann, O. Hahn: Künstliche Umwandlungsprozesse bei Bestrahlung des Thoriums mit Neutronen; Auftreten isomerer Reihen durch Abspaltung von α-Strahlen. Zeitschrift für Physik 109 (1938) S. 538–552.
  • O. Hahn, F. Straßmann: Über den Nachweis und das Verhalten der bei der Bestrahlung des Urans mittels Neutronen entstehenden Erdalkalimetalle. Die Naturwissenschaften 27 (1939) S. 11–15.
  • O. Hahn, F. Straßmann: Nachweis der Entstehung aktiver Bariumisotope aus Uran und Thorium durch Neutronenbestrahlung; Nachweis weiterer aktiver Bruchstücke bei der Uranspaltung. Die Naturwissenschaften 27 (1939) S. 89–95.
  1. Viktor Korrovits, Henn Käämbre. "Inglise-eesti füüsikasõnaraamat". Kirjastus TEA, Tallinn, 2002. Lk 428

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]