Friedrich Saar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vidrik Saar (kuni 1936 Friedrich August Saar, 10. detsember 1904 Tallinn20. jaanuar 1942 Jaroslavl) oli Eesti loomaarstiteadlane.[1]

Kuulus Teatriselts Ugala juhatusse ja oli Ugala esimees aastatel 1935-1940.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Saar oli katelsepa poeg.[1]

Lõpetas 1924 Tallinna Ühisgümnaasiumi (Õhtukeskkooli), 1929 TÜ loomaarstiteaduskonna, õppis 1929–30 TÜ õigusteaduskonnas. Oli 1919–20 Tallinna Sadamatehaste, 1920–21 AS-i "Franz Krull", 1921–23 ETK ja 1924 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) keskjuhatuse ametnik, 1928–29 TÜ zooloogia instituudi assistent, aastast 1929 Viljandi linna tapamaja juhataja ja loomaarst. Agar loomakaitsetegelane.[1] Aastal 1931 oli Saar Viljandi Loomakaitse Seltsi asutamise juures, olles pärast asutamist mitmel korral ka seltsi esimees. Eesti Vabariigi Loomakaitse Selts on autasustanud Friedrich Saart Rohelise Risti II klassi teenusmärgiga aastal 1936 ja aastal 1938 on ta valitud ka Eesti Loomakaitse Liidu uue juhatuse liikmeks.

Kuulumine teatriselts Ugala juhatusse[muuda | muuda lähteteksti]

Ugala protokolliraamatu järgi oli Vidrik Saar aastast 1930 Teatriselts Ugala juhatuse liige. 1930. aasta 17. märtsi  koosoleku protokollis mainitakse Vidrik Saart veel kui juhatuse liikme kandidaati, aga 26. mail juba koos teiste juhatuse liikmetega. Aastatel 1933-1935 oli teatriselts Ugala esimees E. Konno. Septembris 1934 otsustas juhatus anda Vidrik Saarele arhivaari ameti. Juhatuse koosolekul 9. septembril 1935 valiti Vidrik Saar teatriselts Ugala esimeheks. Seda ametit pidas Vidrik Saar protokollide järgi kuni 1940. aasta augustini, kui sisekaitse ülema otsuse kohaselt määrati 23. augustil seltsile uus juhatus.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldas aastani 1940 rohkesti kirjutisi liha veterinaar-sanitaarsest ekspertiisist mitmesuguste haiguste (leukoos, peitmunandilisus jt) puhul. Käsitlenud esimesena Eestis loomade rituaalset tapmist juutidel.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kas suurendab juudi usu rituaaltapmine looma piinu ja millised need on? // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1930) 8
  • Cysticercus inermis'e probleem Eestis. // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1932) 4
  • Krüptorhismist sigadel ja selle hinnangust lihavaatuses. // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1933) 3
  • Koduloomade lümfomatoos ja selle hinnang lihavaatuses. // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1937) 5.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.