Otto von Krusenstern

Otto von Krusenstern
Sündinud	21. november 1880 Peterburi Venemaa keisririik
Surnud	9. oktoober 1935 São Paulo, Brasiilia
Teenistus	Venemaa keisririik
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Suomenlinna kindluse staabiülem Põhjakorpuse staabiülem
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda

Friedrich Otto Axel von Krusenstern (vene keeles Отто Акселевич фон Крузенштерн; (vkj 21. november) 1880 Peterburi Venemaa keisririik – 9. oktoober 1935 São Paulo, Brasiilia) oli Venemaa keisririigi ja Põhjakorpuse ning Loodearmee sõjaväelane (kindralmajor) ning Klooga mõisnik.

Elulugu

Otto von Krusenstern sündis Klooga mõisniku kindralmajor Axel von Krusensterni (1851–1913) ning vabapreili Marie von Taube (1857–1880) pojana. Tema vend Konstantin von Krusenstern (Константин Акселевич фон Крузенштерн; sündinud 1883) oli samuti Venemaa sõjaväelane.

Otto von Krusenstern asus õppima Paažikorpusse. Tegevteenistusse asus ta 1. septembril 1897. Paažikorpuse lõpetas ta 9. augustil 1899 korneti auastmes ning suunati teenima Ratsaväegrenaderide ihukaitsepolku. 9. augustil 1903 ülendati ta porutšikuks. 1905. aastal lõpetas Otto von Krusenstern Nikolai Kindralstaabi Akadeemia 1. järgu tulemustega. Samal aastal ülendati ta staabikapteniks ja 28. mail nimetati kindralstaabi kapteniks. 1906. aastal lõpetas ta Ohvitseride ratsaväekooli üheaastased kursused. Kohustusliku teenistusaja riviteenistuses läbis Ratsaväegrenaderide ihukaitsepolgus (2. november 1906 – 2. november 1908).

Teenistust Kindralstaabis alustas Otto von Krustenstern 1. kaardiväe ratsadiviisi vanemadjutandina (26. november 1908 – 14. august 1913). 6. detsembril 1911 ülendati Krusenstern alampolkovnikuks. 14. augustist 1913 kuni 19. jaanuarini 1914 oli ta 50. jalaväediviisi staabi vanemadjutant, misjärel oli Peterburi sõjaväeringkonna ja Kaardiväe vägede staabi juures staabi käsundusohvitser.

Võitles Esimeses maailmasõjas ning ülendati 6. detsembril 1914 polkovnikuks. Oli 11. ratsaväediviisi staabiülema kohusetäitja.

Alates 24. detsembrist 1915 oli Krusenstern Kindralstaabi ülema käsutuses ning alates 21. detsembrist 1916 Soome Suurvürstiriigis asuva Suomenlinna kindluse staabiülem.

1918. aastal pärast oktoobrirevolutsiooni ja Soome kodusõja algust saabus Helsingist Eestisse ja asus elama Tallinna.

1919. aasta aprilli lõpul Eesti kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoneri käskkirjaga määrati Põhjakorpuse staabiülemaks, senise Põhjakorpuse staabiülema kohusetäitja Aleksei Vandami asemele (kes keeldus avalikult tunnustamast Eesti iseseisvust).

Põhjakorpuses teenis ülemkortermeistrina (обер-квартирмейстер); alates aprillist 1919 Põhjakorpuse staabiülem, 25. maist 1919 Põhjakorpuse tagalaülem, alates 31. augustist 1919. aastal Loode-Venemaa valitsuse sõjaministri (Nikolai Judenitš) kantseleiülem, alates 3. detsembrist 1919 Loodearmee staabi reservis. Ülendati 25. mail 1919 kindralmajoriks.

Pärast kindral Nikolai Judenitši väljaastumist Loode-Venemaa valitsusest 3. detsembril 1919 arvati Otto von Krustenstern reservi. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist ja Loodearmee laialisaatmist jäi Otto von Krustenstern elama Eestisse, kust ta aga 1930. aastail sõitis Brasiiliasse, kus 1935. aastal Sao Paulos ka suri.

Perekond

Friedrich Otto Axel von Krustenstern abiellus 1918. aastal Anna Pauline Alexandra von Grünewaldtiga. Abielust sündis 1923. aastal poeg Otto Axel Theodor Pankratius von Krustenstern.

Esivanemad

Otto von Krusensterni esivanemad
Otto von Krusenstern (1880–1935)	Axel von Krusenstern (1851–1913)	Friedrich von Krusenstern (1823–1898)	Karl von Krusenstern (1769–1847)	Johann Friedrich von Krusenstern (1724–1791)
				Christine Friederike von Toll (suri 1804)
			Anna Sophia von Berg (1788–1878)	Jakob Georg von Berg (1760–1844)
				Ulrike Charlotta von Ramm (1767–1826)
		Charlotte von Klugen (1825–1891)	Johann Magnus Pankratius von Klugen (1791–1873)	Jakob von Klugen (1761–1815)
				Katharina Gustava von Schwengelm (1769–1802)
			Vabapreili Anna Emilie Charlotte von Stackelberg (1805–1874)	Vabahärra Peter Otto von Stackelberg (1774–1829)
				Hedwig Charlotte von der Osten-Sacken (1781–1821)
	Vabapreili Marie von Taube (1857–1880)	Vabahärra Otto von Taube (1817–1880)	Vabahärra Friedrich von Taube (1788–1856)	Vabahärra Wilhelm Johann von Taube (1759–1809)
				Anna Juliane von Rehbinder (1770–1802)
			Vabapreili Karoline Katharina von Budberg (1797–1834)	Vabahärra Otto Christoph von Budberg (1771–1857)
				Sophie Juliane Katharina von Berg
		Natalie von Assing (1823–1888)	Ignatius von Assing	...
				...
			Anna Miloslawska	...
				...

Välislingid

• фон Крузенштерн Оттон Акселевич
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften