Friedrich Miescher

Johannes Friedrich Miescher
Johannes Friedrich Miescher
Sündinud	13. august 1844; Basel, Šveits
Surnud	26. august 1895; Davos, Šveits
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	Füsioloogiline keemia
Tuntumad tööd	DNA avastamine

Johannes Friedrich Miescher (13. august 1844 Basel – 26. august 1895) oli Šveitsi biokeemik, DNA esmaavastaja.

Elulugu

Friedrich Miescheri isa Friedrich Miescher seenior oli arst ja patoloogilise anatoomia professor Baseli Ülikoolis. Tema onu, Wilhelm His, oli tunnustatud embrüoloog ja samuti professor.^[1]

Miescher soovis nooruses saada preestriks, ent isa soovil asus meditsiini õppima Baseli Ülikoolis. Lõpetanud stuudiumi, loobus Miescher arstipraksisest, sest seda takistas tüüfuse tõttu kahjustunud kuulmine. Miescher otsustas keskenduda laboriuuringutele ja liitus Miescher füsioloogilise keemia rajajaks peetava Felix Hoppe-Seyleri laboriga Tübingeni Ülikoolis, kus ta 1869. aastal esimesena eraldas elusrakkudest DNA (desoksüribonukleiinhappe).1871. aastal pöördus Miescher tagasi Baseli Ülikooli ning sai 1872. aastal füsioloogia professoriks.1891. aastal asutas Miescher esimese füsioloogia instituudi Šveitsis.^[1]^[2]

Friedrich Miescher suri 51-aastaselt 1895. aastal tuberkuloosi tagajärjel Davosis.

Teadustöö

Tübingenis Hoppe-Seyleri laboris töötades püstitas Miescher eesmärgiks mõista rakutuuma keemilist koosseisu. Mädaga määrdunud haiglasidemest eraldas ta leukotsüüdid ning 1869 aastal isoleeris rakutuumadest tundmatu substantsi. Erinevalt valkudest sadenes uus aine happe lisamisel, kuid lahustus uuesti aluselises keskkonnas. Elementaaranalüüs kinnitas, et tegu ei ole valguga, sest substants sisaldas suures koguses fosforit.^[3]^[4]

Miescher nimetas avastatud aine nukleiiniks, kuna see oli pärit rakutuumast (nucleus – ladina keeles tuum), kuid praegu tunneme seda desoksüribonukleiinhappe- ehk DNA-na. Miescheri DNA preparaadid sisaldasid lisanditena ka ribonukleiinhapet ehk RNAd ja nukleiinhapetega assotsieerunud valke.^[5]^[1]

Miescheri tulemused, mis näitasid, et rakutuuma oluliseks komponendiks on valkudest erinev ühend, olid niivõrd ootamatud, et Hoppe-Seyler palus enne käsikirja avaldamist need täiendavalt üle kontrollida kahel kaastöötajal. Alles siis, ligi kaks aastat hiljem, ilmus trükis ka nukleiini esmaavastamist kirjeldav Miescheri artikkel.^[1]^[4]

1871. aastal pöördus Miescher tagasi Baseli Ülikooli ning jätkas seal tööd nukleiiniga. Sealhulgas puhastas ta nukleiini lõhelaste niisast – lähtematerjalist, mis on tänini kasutusel kommertsiaalsete DNA preparaatide valmistamisel.^[6]^[7]

Lisaks DNA avastamisele püstitas Miescher ühena esimestest hüpoteesi, et hingamist reguleerib veres oleva süsihappegaasi- ja mitte hapniku hulk ning kontrollis seda hüpoteesi ka eksperimentaalselt.

Teadusliku pärandi olulisus

Nukleiini avastamine Miescheri poolt oli esimene etapp nukleiinhapete uurimise ajaloos. Miescher ja tema õpilased ei mõistnud veel DNA keemilist struktuuri ega ka bioloogilisi funktsioone. DNA tähtsusest geneetilise informatsiooni kandjana saadi aru alles 20. sajandi keskpaigas.

Miescheri nime kannavad tänapäeval kaks teadusinstituuti: Friedrich Miescher Laboratory of the Max Planck Society Tübingenis ja Friedrich Miescher Institute for Biomedical Research Baselis.

Viited

1 2 3 4 Dahm, Ralf (15. veebruar 2005). "Friedrich Miescher and the discovery of DNA". Developmental Biology (inglise). 278 (2): 274–288. DOI:10.1016/j.ydbio.2004.11.028.
↑ "Friedrich Miescher (1844-1895)". Cold Spring Harbor Laboratory. DNA Learning Center. DNA from the Beginning. Vaadatud 9. märts 2026.
↑ Dahm, Ralf (jaanuar 2008). "Discovering DNA: Friedrich Miescher and the early years of nucleic acid research". Human Genetics (inglise). 122 (6): 565–581. DOI:10.1007/s00439-007-0433-0. ISSN 0340-6717.
1 2 Miescher, Friedrich (1871). "Ueber die chemische Zusammensetzung der Eiterzellen". Medicinisch-chemische Untersuchungen (4): 441–460.
↑ Thess, Andreas; Hoerr, Ingmar; Panah, Benyamin Yazdan; Jung, Günther; Dahm, Ralf (27. september 2021). "Historic nucleic acids isolated by Friedrich Miescher contain RNA besides DNA". Biological Chemistry (inglise). 402 (10): 1179–1185. DOI:10.1515/hsz-2021-0226. ISSN 1431-6730.
↑ Dahm, Ralf (19. veebruar 2010). "From discovering to understanding: Friedrich Miescher's attempts to uncover the function of DNA". EMBO reports (inglise). 11 (3): 153–160. DOI:10.1038/embor.2010.14. ISSN 1469-221X. PMC 2838690. PMID 20168329.
↑ Clegg, Ruth (22. november 2025). "Move over fillers - here's why people are having facial injections made from fish sperm". BBC. Vaadatud 9. märts 2026.

[:0-1] 1 2 3 4 Dahm, Ralf (15. veebruar 2005). "Friedrich Miescher and the discovery of DNA". Developmental Biology (inglise). 278 (2): 274–288. DOI:10.1016/j.ydbio.2004.11.028.

[2] "Friedrich Miescher (1844-1895)". Cold Spring Harbor Laboratory. DNA Learning Center. DNA from the Beginning. Vaadatud 9. märts 2026.

[3] Dahm, Ralf (jaanuar 2008). "Discovering DNA: Friedrich Miescher and the early years of nucleic acid research". Human Genetics (inglise). 122 (6): 565–581. DOI:10.1007/s00439-007-0433-0. ISSN 0340-6717.

[:1-4] 1 2 Miescher, Friedrich (1871). "Ueber die chemische Zusammensetzung der Eiterzellen". Medicinisch-chemische Untersuchungen (4): 441–460.

[5] Thess, Andreas; Hoerr, Ingmar; Panah, Benyamin Yazdan; Jung, Günther; Dahm, Ralf (27. september 2021). "Historic nucleic acids isolated by Friedrich Miescher contain RNA besides DNA". Biological Chemistry (inglise). 402 (10): 1179–1185. DOI:10.1515/hsz-2021-0226. ISSN 1431-6730.

[6] Dahm, Ralf (19. veebruar 2010). "From discovering to understanding: Friedrich Miescher's attempts to uncover the function of DNA". EMBO reports (inglise). 11 (3): 153–160. DOI:10.1038/embor.2010.14. ISSN 1469-221X. PMC 2838690. PMID 20168329.

[7] Clegg, Ruth (22. november 2025). "Move over fillers - here's why people are having facial injections made from fish sperm". BBC. Vaadatud 9. märts 2026.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]