Friedrich Merz
_(cropped).jpg)
Joachim-Friedrich Martin Josef Merz (sündinud 11. novembril 1955 Brilonis Hochsauerlandkreisis Nordrhein-Westfaleni liidumaal) on Saksamaa poliitik, aastatel 2018 ja 2022 valiti ta Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu juhiks. Septembris 2024 sai ta erakonna kandidaadiks Saksamaa kantsleri kohale 2025. aasta 23. veebruari föderaalvalimisteks. 6. mail 2025 valiti Friedrich Merz Saksamaa liidukantsleriks.[1]
Haridus ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Merz lõpetas gümnaasiumi aastal 1975 ning läbis seejärel ajateenistuse Saksa maaväe suurtükiüksuses.[2] Aastal 1976 alustas ta õpinguid õigusteaduse alal esmalt Bonni ning seejärel Marburgi Ülikoolis stipendiumiga Konrad Adenaueri Fondist. Aastatel 1982–1985 stažeeris ta Saarbrückenis. Bonnis oli ta 1844. aastal asutatud üliõpilaskorporatsiooni KDStV Bavaria Bonn liige. Merz lõpetas ülikooli aastal 1985 ning hakkas Saarbrückenis tööle kohtunikuna. Aastatel 1986–1989 töötas ta Bonnis ja Frankfurdis Saksa Keemiatööstuse Liidu juristina.[3]
Aastatel 2009–2018 oli Merz poliitikast eemaldunud ning ta töötas korporatiivse juristina. Ta oli tööl Mayer Brown advokaadibüroo Düsseldorfi kontoris, töötades ettevõtte finantsosakonnas.[4] Lisaks töötas ta mitmete teiste ettevõtete juhatustes. Tema töö juristi ja juhatuste liikmena tegid temast multimiljonäri.[5]
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli aastatel 1989–1994 Euroopa Parlamendi liige; aastatel 1994–2009 oli ta Bundestagi liige, seejuures aastatel 2000–2002 CDU/CSU fraktsiooni juht. Aastatel 2002–2004 oli ta ka CDU juhatuse liige, parteid juhtis Angela Merkel. Aastatel 2005–2009 oli Merz Bundestagi õiguskomisjoni liige.[6]
Pärast seda, kui Angela Merkel teatas oma kavatsusest CDU partei juhi kohalt tagasi astuda, teatas Merz, et kandideerib 2018. aasta partei juhtkonna valimistel, kuigi oli vahepeal poliitikast eemaldunud.[7] 7. detsembril 2018 edestas Merz Annegret Kramp-Karrenbauerit juhivalimiste teises voorus. Järgmistel CDU partei presidendi valimistel 15.-16. jaanuaril 2021 toimunud parteikongressil edestas teda omakorda Armin Laschet.
22. jaanuaril 2022 valiti Friedrich Merz Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu esimeheks. Tema poolt hääletas kongressil 915 delegaati 983-st, ta sai 94,6% häältest. Ta esindab partei konservatiivset tiiba, olles sotsiaalselt konservatiivne ja majanduslikult liberaalne.
25. juunil 2024 tegi Merz intervjuus ajalehele The Times avalduse vajadusest leida Ukraina sõjale rahumeelne lahendus, sõlmida relvarahu ning alustada rahuläbirääkimisi Venemaa president Vladimir Putiniga, kuigi ta oli varem pidevalt nõudnud sõjalise abi laiendamist Ukrainale ja eriti kritiseeris kantsler Olaf Scholzi, kes keeldus tarnimast Ukrainale Saksa kaugmaa tiibrakette Taurus.
Septembris 2024 sai Merzist CDU/CSU liidu kandidaat Saksamaa liidukantsleri kohale 2025. aastal toimuvatele föderaalvalimistele pärast seda, kui Hendrik Wüst (CDU) ja Markus Söder (CSU) otsustasid mitte kandideerida ning kui mõlemad teatasid oma toetusest Merzile.[8] 2025. aasta föderaalvalimiste tulemused näitasid, et CDU saab Saksamaa parlamendis kõige rohkem kohti (kuigi ei saanud absoluutset enamust), andes sellega Merzile võimaluse Saksamaa liidukantsleriks saamiseks.[9]
5. märtsil 2025 tegi Merz ettepaneku suurendada oluliselt kaitsekulutusi.[10] Ta ütles pressikonverentsil: "Saksamaa ja Euroopa peavad kiiresti tugevdama oma kaitsevõimet. CDU, CSU ja SPD esitavad ettepaneku muuta põhiseadust nii, et kaitsekulutused saaksid suureneda üle 1% SKPst, vabastades nende tõusu piirangutest. See võimaldaks Saksamaal rahastada täiendavalt oma sõjaväe arendust ja anda Ukrainale sõjalist abi."[11]
9. aprillil 2025 koostas Merz koos CSU ja SPD partei juhtidega koalitsioonilepingu, see allkirjastati 5. mail 2025.[12] 6. mail, kui toimus liidukantsleri valimise esimene hääletusvoor, ei kinnitatud Merzi järgmiseks kantsleriks, kuna ta ei saavutanud parlamendis absoluutset enamust. See oli esimene kord Saksamaa ajaloos, kui kantslerikandidaat esimesel katsel vajalikke hääli kokku ei saanud. Samal päeval toimus siiski ka teine hääletusvoor, mille tulemusena valiti Merz 325 häälega kantsleriks.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa Joachim Merz (sündinud 1924) oli Arnsbergi ringkonnakohtu kohtunik, ema Paula Merz (sündinud 1928, neiuna Sauvigny) on pärit hugenottidest, emapoolne vanaisa Josef Paul Sauvigny (1875–1967) oli aastatel 1917–1937 Briloni linnapea. Ta on abielus, tema abikaasa Charlotte Merz (sündinud 1961) on jurist, neil on kolm last.
Usutunnistuse poolest on ta katoliiklane. Ta räägib saksa, prantsuse ja inglise keelt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Germany's Merz becomes chancellor after surviving historic vote failure. www.bbc.com. 6 May 2025.
- ↑ Haben Sie eigentlich gedient, Herr Merz? Der Spiegel (in German). 5 April 2001
- ↑ Friedrich Merz – Atlantik-Brücke e.V. Atlantik-Brücke e.V. (in German). Archived from the original on 31 October 2018.
- ↑ Friedrich Merz mayerbrown.com. Archived from the original on 6 April 2012.
- ↑ Long march: The man who would be chancellor: Merz's delayed political comeback. Handelsblatt. Archived from the original on 28 February 2020.
- ↑ Wie Merkels und Merz' Feindschaft begann. Der Spiegel (in German). Archived from the original on 28 August 2024.
- ↑ Die große Zeitenwende ist eine Chance für die CDU. Süddeutsche Zeitung (in German). Archived from the original on 29 October 2018.
- ↑ German opposition Christian Democrats tap leader Friedrich Merz as their candidate for chancellor. Associated Press. Archived from the original on 17 September 2024.
- ↑ Merz's victory opens new era of German uncertainty. Reuters. Archived from the original on 26 February 2025.
- ↑ Germany's Merz promises to do 'whatever it takes' on defence. BBC. 5 March 2025.
- ↑ €1 trillion impact: What easing debt brake means for Germany. DW News. 17 March 2025.
- ↑ Spitzen von Union und SPD unterzeichnen Koalitionsvertrag. tagesschau.de (in German). Retrieved 5 May 2025.