Friedrich Hartmann Barisien
Friedrich Hartmann Barisien | |
---|---|
Sündinud |
24. veebruar 1724 Coburg, Saksamaa |
Surnud |
30. august 1796 Jelgava, Läti |
Tegevusala | maalikunstnik |
Kunstivool | rokokoo |
Tuntud teoseid | Jelgava lossi laemaalid, Tsarskoje Selo vaated, Kuramaa hertsogi Bironi portree |
Friedrich Hartmann Barisien (24. veebruar 1724 Coburg, Saksamaa – 30. august 1796 Jelgava, Läti) oli prantsuse päritolu baltisaksa maalikunstnik ja teatridekoraator.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Friedrich Hartmann sündis 1724. aastal Coburgi linnas Sachsen-Saalfeldi hertsogkonnas (praegusel Baieri liidumaal Saksamaal). Tema vanaisa oli Louis XIV õukonna arhitekt, kuid oli Pariisist Dresdenisse põgenenud ja võttis Sachsenis endale perekonnanime Parisien, mis mugandati hiljem nimeks Barisien.
Friedrich Hartmanni isa oli kunstsepp. Isalt õppis ta käsitööd ning lõpetas seejärel Dresdenis joonistus- ja maalikooli. 1750. aastal asus ta Venemaale, töötas Astrahanis, Holsteinis ja Oranienbaumis. 1756. aastal elas Friedrich Hartmann Barisien Peterburis ja Moskvas, sh Vene tsaar Peeter III juures Peterhofi lossis. 1767. aastal kolis ta Riiga. 1770-1778 töötas ta Jelgavas (Miitavis) Kuramaa hertsogi Peter von Bironi õuemaalija ja tema kunstigalerii inspektorina. Bironi juures hakkas ta tegelema ka teatridekoratsioonide maalijana, kujundas Miitavi ja Rundale lossi ruume. 1772. aastal oli ta ka Põltsamaa lossi omaniku Johann Woldemar von Lauw' teenistuses. 1787. aastal andis Peterburi Kunstide Akadeemia talle 102-aastase Christina Linki portree eest (1768, Läti Kunstimuuseumis Riias) akadeemiku nimetuse. Alates 1795. aastast oli ta Riia maalijate tsunfti liige. Suri 1796. aastal Miitavis.
Viljeles portree-, maastiku- ja monumentaalmaali ning tegi teatridekoratsioone. Mitu Barisieni portreed on korratud graafikas. Varasem looming on rokokoolik, 1780. aastate lõpus sai valdavaks asjalik ja kaine klassitsistlik kujutusviis. Tähtsamad teosed: Jelgava lossi maalid, Tsarskoje Selo vaated (Suur loss, Tsarskoje Selo), ooperi "Kyros ja Kassandra" dekoratsioonid (Jelgava õukonnateater, 1783), Kuramaa hertsogi P. Bironi portree (1781, Rundale lossimuuseum), Autoportree pojaga (1786, Vene Muuseum Peterburis), Reinhold Gustav Ungern-Sternbergi portree (Eesti Kunstimuuseumis).
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Mehe portree EKM M 6234
-
Põltsamaa loss talvel EKM M 3699
-
Peter von Bironi portree
-
Põltsamaa lossi vaade EKM M 3700
-
Dorothea von Medem tütardega
-
Anna Charlotte Dorothea von Bironi portree
-
Printsess Caroline Louise of Waldeck and Pyrmont portree
-
Jakob Šubski portree
-
Kuramaa hertsoginna Benigna Gottliebe von Trotta portree
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Wilhelm Neumann. Von baltischer Malerei. - Kunstbeilage des Rigaer Tageblatts, 1911, nr 6.
- Wilhelm Neumann. Aus alter Zeit. Riga, 1913
- Woldemar Waga. Das Schloss Põltsamaa, ein Denkmal der Kunst des 18. Jahrhunderts in Estland. Tartu, 1931.
- Juta Keevallik. Märkmeid portreemaalist Eestis 18. sajandil. - Töid kunstiteaduse ja kriitika alalt. Nr 3. Tallinn, 1980