Frekventatiiv
Frekventatiiv on verbituletis, mis väljendab kirjeldatava sündmuse korduvust ja jätkuvust. Frekventatiivi abil võib väljendada olenevalt keelest ka näiteks juhuslikkust, ebakorrapärasust, mängulisust ning kõneleja suhtumist situatsiooni. [1] Frekventatiiv vastandub momentaantuletistele, mis rõhutavad sündmuse hetkelisust või ühekordsust. Semantiliselt on frekventatiivi tähendus tavaliselt seotud alussõnaks oleva verbi tähendusega. [2]
Frekventatiivsus (ehk multiplikatiivsus) kuulub verbi aspektikategooriasse. Aspekt väljendab sündmuse jagunemist ajas,[3] sündmuse piiritletust, ajalist faasi ja kvantitatiivsust. Frekventatiivid näitavad viimaks nimetatut, verbi kvantitatiivset aspekti ehk situatsioonide paljust ning kordumist samal perioodil. [4]
Frekventatiiv eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti keeles väljendab frekventatiiv peamiselt sündmuse korduvust ja jätkuvust (nt pöörama>pöörlema), juhuslikkust ja ebakorrapärasust (nt ekslema), vähest intensiivsust või kergust (nt hüplema) ning imiteerimist (nt mänglema). Sõnamoodustuse koha pealt kuuluvad eesti keele frekventatiivid modifitseeriva verbituletuse alla. Modifitseerivad moodustajad näitavad verbiga kirjeldatud sündmuse laadi ning seostuvad verbi aspektiga viidates piiritletud või piiritlemata sündmusele. [2]
Eesti keeles tuletatakse frekventatiive peamiselt järgnevate liidetega:
- le-tuletised. Liide -le on eesti keeles kõige levinum frekventatiivide tuletamise viis ning sellega modifitseeritakse mitme erineva tähendusega alusverbe. le-tuletised võivad väljendada näiteks toimumisviisi või liikumissuuna muutumist (nt jooksma>jookslema) ja eesmärgipärasuse taandumist (nt rändama>rändlema) le-tuletiste hulka kuulub ka mitmeid leksikaliseerunud tähendusega tuletisi (nt näitlema); [2]
- tse-tuletised. Liide -tse väljendab sündmuse või tegevuse vähehaavalist jätkumist (nt nokitsema, tegutsema);
- skle-tuletised. Liide -skle annab samuti verbile vähehaavalise jätkumise varjundi, aga nõuab tegijana inimest (nt olesklema);
- i-tuletised. Liide -i modifitseerib deskriptiivse tähendusega verbe ning viitab korduvusele (nt lükkima, kraapima). [2]
Frekventatiiv soome keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Soome keeles väljendatakse frekventatiivi abil eelkõige korduvat või ajutist sündmust ja tegutsemist. [1] Frekventatiiv näitab ka sündmuse või tegevuse juhuslikkust või juhuslikku perioodilisust. Näiteks võib tuua verbi lukea ('lugema'), millest tuletatud lueskella näitab seda, et lugemine või selle intensiivsus pole ajaliselt ühtne.[5]
Lisaks ajalisele aspektile võib frekventatiiviga edastada soome keeles veel mitmeid varjundeid, mis hõlmavad kõneleja suhtumist situatsiooni või vestluspartnerisse. Verbi frekventatiivtuletis võib viidata muuhulgas mängulisusele, kirjeldatava tegevuse kergusele või tegevuse tahtest sõltumatusele. [1] Frekventatiivi abil võib väljendada ka familiaarset suhtumist vestluspartnerisse. Üks näide sellest on hüvastijätuvormelist nähdään ('näeme') frekventatiivliitega moodustatud tuletis näkyillään, mida võib pidada familiaarsemaks keelekasutuseks. [6] Kõneleja saab väljendada frekventatiiviga ka tagasihoidlikku suhtumist iseenda tegevusse (nt uida>uiskennella – 'ujuma'). [1][5]
Frekventatiive tuletatakse soome keeles mitmete erinevate liidetega. Kõige levinumad on -ele- ja -ile-tuletised. Teisi liiteid on muuhulgas
- -(i)Ctele-
- -ske(nte)le-
- -i-
- -ksi-
- -hti- [7]
Frekventatiiv teistes keeltes
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks soome-ugri keeltele esineb frekventatiivseid verbituletisi näiteks inglise, ladina ja vene keeltes.[8] [9] Inglise keele frekventatiivsed verbid sisaldavad -er- või -le-liidet, aga vastupidi näiteks eesti keelele pole inglise keele frekventatiivverbide klass enam produktiivne. [8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 "Iso suomen kielioppi". Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Vaadatud 8.1.2026.[alaline kõdulink]
- 1 2 3 4 Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann (2023). Eesti grammatika. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 319-321. ISBN 978-9916-27-461-3.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kroeger, Paul R. (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. Cambridge University Press. Lk 152. ISBN 978-0-521-81622-9.
- ↑ Erelt Mati, Metslang Helle, toim (2017). Eesti keele süntaks. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 112, 126-127. ISBN 978-9949-77-437-1.
- 1 2 Wiik, Kalevi. "Suomen frekventatiivi ja kontinuatiivi". Virittäjä. 1975: 154-155.
- ↑ Joki, Leena. "Fiilistellen". Kielikello. 2010 (2).
- ↑ "Frekventatiivijohtimet ja niiden yleisyyssuhteet". Iso suomen kielioppi. Vaadatud 9.1.2026.[alaline kõdulink]
- 1 2 "Frequentative". Vaadatud 9.1.2026.
- ↑ Solovjova, Kristina. "Frekventatiivverbid Jaan Krossi romaanis „Kolme katku vahel" ja nende tõlkevasted vene keeles (bakalaureusetöö)". Vaadatud 9.1.2026.