Mine sisu juurde

Frans Snyders

Allikas: Vikipeedia
Frans Snyders
Frans Snydersi portree, Anthonis van Dyck, u 1620, õlimaal
Sündinud 11. november 1579
Antwerpen
Surnud 19. november 1657
Antwerpen
Tegevusala maalikunstnik
Kunstivool barokk

Frans Snyders (Frans Snijders; 11. november 1579 Antwerpen19. november 1657 Antwerpen) oli flaami barokiajastu maalikunstnik. Frans Snyders tegutses kunstnikuna 17. sajandi esimesel poolel (1600–1657) ning teda kutsutakse oma ajastu natüürmordi spetsialistiks.[1] Snyders oli üks esimesi flaami kunstnikke, kes keskendus vaikelule ja loomamaalidele.[2]

Frans Snydersi vanemad Jan Snyders ja Maria Ghysbrechts olid Antwerpenis restoranipidajad ja veinikaupmehed.[3] Kunstnikul oli viis õde-venda. Tema vend Michael oli samuti kunstnik, kuid tema teoseid säilinud ega leitud pole. Snydersite pere pidas Antwerpenis hotelli ja korraldas seal pulmi. Tänu taolise koha omamisele oli perel mitmeid sidemeid teiste maalikunstnikega.[4]

"Prometheus on seotud". Peter Paul Rubens, 1611–1612, õlimaal, 243,5x209,5 cm

Nii saigi Frans Snyders minna 14-aastaselt õppima maalikunsti. Teda õpetasid Pieter Brueghel noorem ning Hendrick van Balen, kes õpetas ka Anthonis van Dycki. 1602. aastal sai Snydersist Antwerpeni Püha Luukase gildi meister.[5] Hiljem õpetas teda ka Peter Paul Rubens ise.[6]

Aastatel 1607–1609 elas Snyders Itaalias, kus tutvus kohaliku looduse ja kunstiga. Ta elas nii Roomas kui ka Milanos. Seetõttu ongi Snydersi maalidel tihtipeale pigem näha lõunamaist temaatikat. Arvatavasti puutus ta seal kokku ka Caravaggio loominguga, mis Snydersi enda kunsti hiljem mõjutas.[7] Itaalias kohtus Snyders tõenäoliselt Peter Paul Rubensiga, kelle ateljees ta Antwerpenisse naastes ka töötama hakkas.[5] Rubensi töökojas tutvus ta omakorda nii mõnegi kunstnikuga, nende hulgas näiteks Jan Brueghel vanem ja Jacob Jordaens.

Snydersi edus mängis suurt rolli koostöö Rubensiga. 1610. aastal töötas Snyders koos Rubensiga nende esimese ühise teose kallal ("Prometheus on seotud"). Tänu sellele oli Snydersil võimalus Rubensilt õppida ning oma nime teiste kunstnike seas levitada.[4]

1611. aastal abiellus Frans Snyders Margaretha de Vosiga. Margaretha oli maalikunstnike Cornelis de Vosi ja Paul de Vosi õde.[5]

1630. aastatel sai Snyders mitmeid tellimusi Inglise, Prantsuse ja Hispaania õukondadelt ja aadlikelt. Peamiselt telliti natüürmorte söögisaalide ja galeriide kaunistamiseks, kuid ka jahimaale oma jahilosside jaoks. Eakamana töötas Snyders näiteks koos Rubensiga Hispaania Felipe IV jahipaviljoni Torre de la Parade kaunistuste kallal. Snyders maalis Rubensi kavandite järgi 60 jahi- ja loomamaali.[5]

Snydersi barokset loomingut iseloomustab 17. sajandi Flandria elu, mil Antwerpen oli suur kaubalinn. Linnast käisid läbi kaupmehed, kes müüsid eksootilisi puuvilju ja muud sellist, mistõttu oli Snydersil neid võimalik ka oma loomingu jaoks kasutada.[5] Snydersi maalide temaatika oli väga mitmekesine. Tema kunst on detailne ning sellele on omane geomeetriline kompositsioon ja suured mõõtmed.[2] Algselt pühendus Snyders natüürmortide maalimisele, hiljem lisandusid jahi- ja loomamaalid.[7]

"Natüürmort puu- ja köögiviljade, surnud hirve, ahvi, orava ja kassiga". Frans Snyders, 1617, õlimaal

Natüürmort

[muuda | muuda lähteteksti]

Snydersi vaikelumaalidel võib näha igasuguseid tööriistu, loomi, lilli ja puuvilju. Teda huvitas eriti esemetelt peegelduv valgus, mis muutis puuviljad ahvatlevamaks ja mahlasemaks[2]. Snydersi natüürmortidelt puudus teistele tema ajastu kunstnikele omane tume ümbrus. Snydersi vaikelusid eristas teiste kunstnike omadest tema värvikasutus: ta kasutas heledamaid ja erksamaid toone kui teised flaami natüürmordispetsialistid.[8]

"Hunt noort metssiga püüdmas". Frans Snyders, 1620, õlimaal, 130x100 cm

Peamiselt kujutas ta natüürmortidel lõunamaiseid puuvilju ja lilli. Hiljem hakkasid ta teostel viinamarjakorvide kõrval esinema ka näiteks surnud jänesed, hirved ja muud ulukid.[8]

Loomamaalid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige paremini on Snyders tuntud oma loomamaalide poolest, mida talle ka kõige rohkem maalida meeldis. Snyders oli üks esimesi kunstnikke, kes maalis loomi nende igapäevastes tegevustes. Näiteks kujutas ta lõvisid, koeri ja kasse, kuid ka palju linde[1]. Ta kujutas neid nii elusana jahti pidamas või omavahel võitlemas, kuid natüürmortides ka jahikäigu saagina, laua peal surnuna, luues sel viisil uue flaami natüürmordi vormi.[9]

Snydersi loomamaalid on stiililt puhtalt baroksed. Seda näitab tema maalide värvus, detailsus ja dekoratiivsus. Snydersit eristab teistest oma ajastu kunstnikest see, et inimese asemel keskendus ta hoopis loomade keskmesse asetamisele. Snydersilt telliti jahimaale peamiselt kuninglike jahilosside kaunistamiseks.[10]

Pärand ja tähtsus

[muuda | muuda lähteteksti]
Frans Snydersi õlimaal "Köögiviljalett" (1618), 208x341 cm

Frans Snydersil õnnestus juba eluajal saada edukaks ja mainekaks kunstnikuks. Lilli ja jahisaaki, mida maalida, ei oleks saanud endale lubada ükskõik milline kunstnik.[11] Temalt telliti palju teoseid, peamiselt natüürmorti. Näiteks Genti piiskop Antonius Triest tellis 1615. aasta paiku Snydersilt neli maali turustseenidest. Snydersi hea sõber oli Anthonis van Dyck, kes on maalinud Fransist ja tema naisest mitu portreed.[7]

Frans Snyders abistas lahkesti ka teisi kunstnikke. Näiteks palus nii mõnigi kunstnik, et ta maaliks nende teostele loomi. Ta tegi koostööd näiteks selliste kunstnikega nagu Peter Paul Rubens, Abraham Janssens, Carnelis de Vos ja Jacob Jordaens.

Frans Snyders suri 1657. aastal. Tema loomingust on säilinud üle 350 originaalmaali ning üle 600 koopia ja kavandi. Snydersil oli mitmeid õpipoisse, kelle hulka kuulusid näiteks Johannes Fijt ja Paul de Vos. Muuhulgas on Snydersit enda õpetajaks kutsunud ka Peter van Boucle ja Juriaen Jacobsz, kelle loomingut on Snydersi kunst inspireerinud ja mõjutanud.[3]

  1. 1,0 1,1 Depoorter, Matthias. "Frans Snijders". Baroque in the Southern Netherlands. Vaadatud 03.11.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 David Piper (2006). Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak. Lk 232.
  3. 3,0 3,1 "Frans Snijders". RKD – Netherlands Institute for Art History. 20.08.2021. Vaadatud 03.11.2021.
  4. 4,0 4,1 Jill Meredith (suvi 2003). "The Wedding Feast: Frans Snyder's Larder with a Maidservant". Gastronomica. University of California Press. Vaadatud 03.11.2021.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Scott A. Sullivan (kevad 1981). "Frans Snyders: Still Life with Fruit, Vegetables and Dead Game". Bulletin of the Detroit Institute of Arts. The University of Chicago. Vaadatud 03.11.2021.
  6. "Frans Snyders (Snijders)". WikiArt: Visual Art Encylopedia. Vaadatud 03.11.2021.
  7. 7,0 7,1 7,2 "Frans Snyders". Wikipedia. Vaadatud 03.11.2021.
  8. 8,0 8,1 Strachan, Edward. Bolton, Roy (2012). "Frans Snyders". Sphinx Fine Art. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.12.2021. Vaadatud 03.11.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. "SNYDERS, Frans. Wild Boar Hunt". Web Gallery of Art. Vaadatud 15.11.2021.
  10. "SNYDERS, Frans. Boar Hunt". Web Gallery of Art. Vaadatud 15.11.2021.
  11. Rolf Toman (2008). BAROKK. ARHITEKTUUR. SKULPTUUR. MAALIKUNST. Tallinn: Koolibri. Lk 242.