Frankfurdi börs
| Frankfurdi börs | |
|---|---|
| Frankfurter Wertpapierbörse | |
.jpg) | |
| Tüüp | aktsiabörs |
| Asukoht | Frankfurt, Saksamaa |
| Koordinaadid | 50° 6′ 55″ N, 8° 40′ 40″ E |
| Asutatud | 1585 |
| Omanik | Deutsche Börse |
| Vääring | euro |
| Indeksid | DAX, DAXplus, CDAX, DivDAX, LDAX, MDAX, SDAX, TecDAX, VDAX, EuroStoxx 50 |
| Koduleht | www.boerse-frankfurt.de |
Frankfurdi börs (saksa keeles Frankfurter Wertpapierbörse, FWB) on Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis asuv aktsiabörs.
Frankfurdi börsi omanik on Deutsche Börse, mis omab ka Euroopa futuuride vahendussüsteemi Eurex ja kliiringuettevõtet Clearstream.
Frankfurdi börsi kaudu tehakse üle 90% Saksamaa aktsiatehingutest. Kasutusel on elektrooniline kauplemissüsteem Xetra, mida kasutatakse ka Viini börsil alates 1999, Iiri börsil alates 2000 ja Budapesti börsil alates 2003. Peamiselt Xetra kaudu avati Saksamaa turg välisinvestoritele ja 47% börsil osalejast on välismaised.
Frankfurdi börsil kaubeldavaid aktsiaid iseloomustavad indeksid DAX, DAXplus, CDAX, DivDAX, LDAX, MDAX, SDAX, TecDAX, VDAX ja EuroStoxx 50. Kauplemine toimub kell 9.00–17.30 ja sulgemisoksjon toimub 17.30–17.35, kuid alates 2003. aasta novembrist saab tehinguid sooritada ka 17.45–20.00 ja alates 2006. aastast kuni kella 22-ni, et kaubelda USA ajavööndite tööajal.
Börsi tähtsaim indeks on DAX (Deutschen Aktienindex), mis koosneb Saksamaa 30 suurima börsiettevõtte aktsiatest. Selle indeksi muutumine iseloomustab kogu Saksamaa majanduse käekäiku.
Tänapäeval on börsi kogukäive 5,2 triljonit eurot aastas. Sellega on ta maailma suuruselt kolmas börs käibe poolest ja teine börs turukapitalisatsiooni poolest.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Frankfurdi börsi alged pärinevad 9. sajandist, kui keiser Ludwig Sakslane andis välja vabastuskirja, millega lubas Frankfurdis pidada fikseerimata hindadega laatu. 16. sajandiks oli Frankfurt arenenud jõukaks ja asiseks linnaks, mille majandus põhines kaubandusel ja finantsteenustel. Tähtis koht linnas oli rahavahetajatel, sest Saksa-Rooma riigis puudus ühtne valuuta.
1585 asutati linnas börs, mis kehtestas ühtse tasu rahavahetuse eest. Järgmiste sajandite jooksul kasvas Frankfurdi börs üheks maailma suurimaist, jäädes alla üksnes Londoni ja Pariisi börsile.
1625 avaldati esimene ametlik kursitabel, mis sisaldas 12 kullasordi hinna sõltuvalt puhtusest. 1721 avaldati esimene ametlik valuutakursside tabel, mis sisaldas 18 valuuta vahetuskursi.
17. sajandi lõpus hakati börsil kauplema vekslite ja võlakirjadega, mis võimaldas ka eraisikutel investeerima hakata. 1808 asutati Frankfurdis kaubanduskoda, millest sai hiljem avalik-õiguslik institutsioon.
1843 avati vanalinnas Pauli väljakul (Paulsplatz) esinduslik börsihoone, mille arhitekt oli Friedrich August Stüler Berliinist. See hoone on säilinud ja seda nimetatakse vanaks börsihooneks (Alte Börse).
1874 kolis Frankfurdi börs uude hoonesse Börsi väljakul (Börsenplatze). Selle hoone arhitektid olid Heinrich Burnitz ja Oskar Sommer.
Esimese maailmasõja järgne hüperinflatsioon suurendas börside tähtsust. Raha polnud mõtet hoida, see kaotas väga kiiresti väärtust, seevastu väärtpaberid, eriti aktsiad, võimaldasid sääste säilitada.
Natsionaalsotsialistide võimu ajal oli börsi tegevus pärsitud. Valitsus ei näinud meeleldi, et kodanikud paigutavad oma sääste mujale kui sõjatööstuse heaks. 1944. aasta pommitamiste ajal töötas börs uue börsihoone keldris, märtsist septembrini 1945 oli suletud.
1949 nimetati Frankfurdi börs Saksamaa juhtivaks aktsiabörsiks. See tõi endaga suure hulga riigisiseseid ja rahvusvahelisi investeeringuid. Frankfurdi tähtsust suurendas Euroopa Keskpanga rajamine linna. 1956 hakati kauplema ka välismaiste aktsiatega.
Börsi tegevust korraldava ettevõtte nimi oli kuni 1993 Frankfurdi Väärtpaberibörs (Frankfurter Wertpapierbörse), sel aastal sai see ettevõte oma tänapäevase nime Deutsche Börse AG.