Frantsišak Aljahnovitš
Frantsišak Karalevitš Aljahnovitš (valgevene Францішак Каралевіч Аляхновіч, poola keeles Franciszak Alachnowicz; 9. märts 1883 Vilno – 3. märts 1944 Vilnius) oli valgevene näitekirjanik, teatritegelane ja publitsist.
Frantsišak Aljahnovitš oli pärit muusiku perekonnast. Õppis Vilnos gümnaasiumis, mille 1899. aastal pooleli jättis. 1904–1907 õppis ta Varssavi Näitekunstikoolis, seejärel töötas lühikest aega näitlejana rändteatris. 1908. aastal pöördus tagasi Vilnosse, kus töötas reporterina ajalehtedes. 1909. aasta jaanuaris osales kaaslavastajana Vilnos valgevenekeelse näidendi lavastamises. Ta sattus riigivõimuga vastuollu ja oli sunnitud põgenema Lvivi, kus kuni 1913. aastani oli näitleja mitmes poola teatris. Aastatel 1914–1916 töötas ta Vilnos maalri, tuletõrjuja ja toimetajana. 1916. aastas asutas ta Vilnos valgevenekeelse teatri Valgevene Draamamalev (Беларуская драматычная дружына), mis tegutses kuni 1918. aastani. 1918. aasta juunis läks Aljahnovitš Minskisse, kus töötas Valgevene Riiklikus Teatris näitlejana. 1918. aasta lõpus sa sai ta vastloodud Valgevene Proletaarse Teatri direktoriks. 1919. aasta kevadel pöördus ta Vilnosse tagasi, kus andis välja ajakirja Belarusskaje Žõtsje (Беларускае жыцьцё). Ta tahtis oma endise trupiga luua uut teatrit, kuid see ei õnnestunud. Seejärel oli ta ajalehe Belorusski Zvon (Белорускi звон) toimetaja ja tegutses teatri alal. Ta kirjutas ka mitu näidendit. 1926. aastal kutsuti Aljahnovitš Valgevene NSV-sse valgevene keele õigekirja reformi teemalisele konverentsile. Ta otsustas jääda Valgevene NSV-sse. Temast sai Vitsebski teatri direktor. 1. jaanuaril 1927 ta arreteeriti süüdistatuna spionaažis Poola kasuks. 11. juulil 1927 mõistis OGPU kolleegium ka 10. aastaks vangilaagrisse. Ta saadeti karistust kandma Solovetsi saartele.[1][2]
6. septembril 1933 vahetati ta Nõukogude-Poola piiril Branisłaŭ Taraškieviči vastu.[3]
Aljahnovitš pöördus Vilnosse tagasi ja kirjutas vangilaagris viibimisest raamatu "У капцюрох ГПУ" ("GPU küüsis"). Raamatu esialgne poolakeelne versioon avaldati järjejutuna Wilno poolakeelses ajalehes Słowo. Raamatuna ilmus teos 1935. aastal pealkirjaga "Siedem lat w szponach G.P.U." Valgevene keeles ilmus raamat alles 1937. aastal. Raamat tõlgiti ka itaalia, portugali (Brasiilias) ja ukraina keelde. 1941–1942 oli Aljahnovitš Vilniuses ilmuva ajalehe Belarusski Golas (Беларускі голас) toimetaja. Samaaegselt aga kuulus ta põrandaaluse Valgevene Iseseisvuspartei (Беларуская Незалежніцкая Партыя) juhtkonda. 1944. aasta 3. märtsi õhtul lasti Aljahnovitš oma korteris maha. Oletatakse, et selle taga võis olla Armia Krajowa.[4][5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Олехнович (Алехнович) Франтишек Карлович (1883-1944) белорусский театральный деятель Сахаровский центр
- ↑ Беларуская драматычная дружына gants-region.info
- ↑ Уже сегодня, 6 сентября[alaline kõdulink] Новости и история Беларуси
- ↑ "Дата генератор": Франтишек Олехнович Euroradio, 10. märts 2020
- ↑ Беларускі нацыяналізм. Даведнік Беларуская Палічка