Fortezza (Itaalia)

Fortezza (saksa: Franzensfeste) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. Valla pindala on 61,74 km².

See on nime saanud suure Franzensfeste kindluse järgi, mis püstitati aastatel 1833–1838, ja on tuntud ka kui tähtis raudteesõlm.

2013. aasta lõpu seisuga elas seal 972 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 59,63% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 38,51% itaalia keelt ja 1,86% ladiini keelt.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Fortezza paikneb lõunapoolses Wippi orus Eisacki jõel, umbes 19 km Vipitenoist lõunas ja 11 km Brixenist põhjas. Asustus paikneb oru lääneküljel, Sachsenklemme kitsuses, kus see on vaid mõnisada meetrit lai, üheskoos Brenneri raudteeliini ja riigimaanteega SS12, samas kui Autostrada A22 (Brenneri kiirtee), mis kulgeb samal küljel kõrgemal, läbib järve põhjaosa, sisenedes vastasküljel tunnelisse; riigimaantee ületab Eisacki jõe raudteejaama juures otse põhjas. Orgu piiravad Zillertali Alpid kirdes ja Sarntali Alpid edelas, hõlmates ka Tagewaldhorni tippu kõrgusel 2708 m.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Fortezza asutati üsna hiljuti. Küla pärineb 19. sajandist, kui algas kindlustuste, millega koht on nime poolest ka tihedalt seotud (itaalia keeles), ja raudtee rajamine. Kihelkond oli algul Mittewald, endiselt ühismaa, koos kahe külaga, Oberau ja Unterau.

Arheoloogilised leiud näitavad ala asustatust aastast 2500 eKr, nagu näitavad olmekeraamika leiud. Wipptal mängis ka tähtsat rolli põhja-lõunasuunalises kaubaveos, esiteks Kreeka, Sitsiilia ja Põhja-Euroopa vaheline Amberi tee, hiljem Rooma ajal Aquileia ja Alpide-taguste piirkondade vahel; ka 140 m pikk lõik Rooma Via Claudia Augustast on välja kaevatud.

17. sajandil oli seal, kus praegu jaam asub, mõni farm, millest üks muudeti võõrastemajaks Post-Reifer. See töötab veel tänapäevalgi.

Koha sõjaline tähtsus sai selgeks Tirooli ülestõusu ajal 1809. aastal, kui 2500 Saksi sõduri komandör, kindral François-Joseph Lefebvre sai lüüa Andreas Hoferi Tirooli ülestõusnute varitsusest kitsuses, mida hiljem hakati kutsuma Sachsenklemme ("Sakside kuristik").

1830. aastatel tahtis Austria keiser Franz II ehitada kaitsesüsteemi strateegiliselt tähtsale Brenneri teele, sissetungiohu tõttu lõunast; küla asustati strateegilistel eesmärkidel; see oli ümbritsevate mägedega hästi kaitstud ja võis takistada sissepääsu Eisacki orgu. Töö algas 17. juunil 1833 ja Fortezza kindlus avati Franzi järglase keiser Ferdinand I poolt 18. augustil 1838. Kindluse ja hiljem Brenneri raudtee ehitamine aitas tuhandeid töölisi, kes leidsid Fortezzas majutust, aidates kaasa küla arengule ja kasvule.

1867. aastal koos Brenneri raudteeliini avamisega kinnistas Fortezza oma rolli transpordisõlmena, mis hõlmab nii põhja-lõuna suunda kui ka idapoolset haru pidi Pusteri orgu Kärntenis ja 1871. aastal avatud Austria Lõunaraudteeliini Maribori Steiermargis. Kuid Fortezza kindlus kaotas oma strateegilise tähtsuse, kui 1882. aastal sõlmiti Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia kuningriigi vahel Kolmikliidu sõjaline kokkulepe. Kindlus muudeti sõjaväe laskemoona laoks, mis säilis isegi siis, kui see 1919. aasta Saint-Germaini rahuga Itaaliale üle anti.

1939. aastal alustati tammi ehitamist hüdroelektrijaamale Brixenis, mis oli vajalik raudtee elektrifitseerimiseks; töö lõpetati järgmisel aastal ja Unterau küla ujutati üle. Fortezza ülendati 1940. aastal vallaks, muutus tähtsaks raudteesõlmeks ning ehitati taristu vedurite hooldamiseks ja töötajate eluasemed. 1990. aastateni oli Fortezza tähtis veiste tolli-kaubajaam, kuid Austria Euroopa Liitu astumisel kaotas tähtsuse.

2008. aasta suvel avati Fortezza kindlus ka külastajatele kui üks Manifesta 7 asukohti, kaasaegse kunsti Euroopa biennaal. 2009. aastal võõrustas paik niinimetatud "Landesausstellung", sündmust, mis mälestas 1809. aasta Tirooli ülestõusu 200. aastapäeva.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Valla koduleht (saksa ja itaalia keeles)