Fort Sumteri lahing

Fort Sumteri lahing
Osa Ameerika Ühendriikide kodusõjast
Currier and Ivesi maal Fort Sumteri lahingust
Toimumisaeg	12.–13. aprillil 1861
Toimumiskoht	Charleston, Lõuna-Carolina, Ameerika Ühendriigid
Tulemus	Konföderatsiooni võit Konföderatsioon hõivab Fort Sumteri algab Ameerika Ühendriikide kodusõda
Osalised
Ameerika Ühendriigid Ameerika Riikide Konföderatsioon
Väejuhid või liidrid
Robert Anderson   Pierre Toutant-Beauregard
Jõudude suurus
85 u. 500–6000
Kaotused
0 0

Fort Sumteri lahing (inglise keeles Battle of Fort Sumter; tuntud ka kui rünnak Fort Sumterile või Fort Sumteri langemine) oli 12.–13. aprillil 1861 Charlestonis, Lõuna-Carolinas toimunud Fort Sumteri pommitamine Konföderatsiooni vägede poolt. Lahing lõppes maaväe garnisoni alistumisega ning tähistas Ameerika Ühendriikide kodusõja algust.

Pärast Lõuna-Carolina iseseisvumist 20. detsembril 1860 nõudsid osariigi võimud, et USA maavägi lahkuks Charleston Harbori juures asuvatest sõjaväerajatistest. 26. detsembril liikus major Robert Anderson oma väikese üksusega salaja Fort Moultrie'st tugevalt kindlustatud Fort Sumterisse, mis asus saarel ja kontrollis sissepääsu Charleston Harborisse.

USA president James Buchanan üritas Andersonile relvastamata kaubalaeva Star of the Westiga abi saata, kuid see katse nurjus 9. jaanuaril 1861, kui rannikult avati laeva pihta tuli. Laev sai kolm tabamust, kuid need ei tekitanud need tõsist kahju, ent takistasid varude jõudmist Fort Sumterisse. 1861. aasta alguskuudel hakkas olukord Fort Sumteri ümber üha enam meenutama piiramist. Märtsis määrati vastloodud Konföderatsiooni armee esimene kindral, brigaadikindral Pierre Toutant-Beauregard, Charlestonis paiknevate vägede ülemaks. Beauregard asus aktiivselt tugevdama Fort Sumteri ümber asuvaid suurtükipatareisid, mis olid suunatud Fort Sumterile. Kindluses oli olukord järjest raskem, sest nappis nii mehi, toitu kui ka varustust.

4. märtsil 1861 ametisse astunud president Abraham Lincoln teatas Lõuna-Carolina kuberner Francis Wilkinson Pickensile, et plaanib Fort Sumterisse varustust saata, kuid Konföderatsioon esitas seepeale nõudmise Fort Sumter evakueerida, millest Anderson keeldus. 12. aprillil kell 4.30 hommikul avasid Konföderatsiooni suurtükid kindluse pihta tule. Kindlust kaitsvad maaväelased avasid vastutule, kuid see oli kehvemini relvastatud ning pärast 34 tundi kestnud lahingut nõustus major Anderson kindluse evakueerima. Lahingus ei hukkunud kummalgi poolel keegi, kuid alistumistseremoonial hukkus kahuriplahvatuses kaks USA maaväelast.

Pärast Fort Sumteri lahingut kasvas nii Põhjas kui ka Lõunas toetus edasiseks sõjategevuseks. President Lincoln kuulutas mässu mahasurumiseks välja 75 000 vabatahtliku teenistusse kutsumise, mille peale teatasid veel neli lõunaosariiki lahkulöömisest ning liitumisest Konföderatsiooniga. Lahingut peetakse üldiselt Ameerika kodusõja esimeseks lahinguks.