Fonograaf

Allikas: Vikipeedia
Thomas Edison oma fonograafiga
Edisoni fonograaf umbes 1899. aastast

Fonograaf oli esimene heli salvestamiseks ja taasesitamiseks mõeldud seade.

Thomas Alva Edison teatas selle „rääkiva masina“ leiutamisest 21. novembril 1877. Edisoni idee järgi oli fonograaf mõeldud kõne salvestamiseks ja taasesitamiseks, kuid peagi leiti, et see sobib ka muusika jaoks.

Salvestamisel koondas suur ruupor hääle akustilise energia membraanile. Selle küljes olev lõiketera (nõel) jättis pöörlevale vahasilindrile jälje (esialgses variandis oli silinder kaetud tinapaberiga): mida tugevam heli, seda sügavam vagu. Nõela ja pöörleva trumli omavahelisel nihkumisel tekkis trumlile kruvijooneline helivagu. Taasesitamisel pani helivaos liikuv nõel võnkuma membraani, mille tekitatud nõrk heli väljus akustiliselt võimendava ruupori kaudu.

Fonograafis toimub heli salvestamine andmekandjale samal põhimõttel kui grammofonis, kuid erinevalt viimasest sai fonograafiga ka heli salvestada. Seetõttu oli fonograaf ametiasutustes kasutusel kuni magnetofoni tulekuni 1940. aastail.

Helidokumendid[muuda | muuda lähteteksti]

Iola, Edisoni sõjaväeansambel. Salvestatud augustis 1906. Pikkus 116 sekundit.

A Picture no Artist can paint, Florrie Forde. Edison Record #13544. Salvestatud septembris 1906. Pikkus 114 sekundit.

Ernest Shackletoni kirjeldus lõunapooluse ekspeditsioonist. Salvestatud 30. märtsil 1910.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]