Fonograaf

Allikas: Vikipeedia
Thomas Edison oma fonograafiga
Edisoni fonograaf umbes 1899. aastast

Fonograaf oli esimene heli salvestamiseks ja taasesitamiseks mõeldud seade. Thomas Alva Edison teatas selle „rääkiva masina“ leiutamisest 21. novembril 1877. aastal. Edisoni idee järgi oli fonograaf mõeldud kõne salvestamiseks ja taasesitamiseks kuid peagi leiti, et see sobib ka muusika jaoks.

Salvestamisel koondas suur ruupor hääle akustilise energia membraanile. Selle küljes olev lõiketera (nõel) jättis pöörlevale vahasilindrile jälje (esialgses variandis oli silinder kaetud tinapaberiga): mida tugevam heli, seda sügavam vagu. Nõela ja pöörleva trumli omavahelisel nihkumisel tekkis trumlile kruvijooneline helivagu. Taasesitamisel pani helivaos liikuv nõel võnkuma membraani, mille tekitatud nõrk heli väljus akustiliselt võimendava ruupori kaudu.

Fonograafis toimub heli salvestamine andmekandjale samal põhimõttel kui grammofonis, kuid erinevalt viimasest sai fonograafiga ka heli salvestada. Seetõttu oli fonograaf ametiasutustes kasutusel kuni magnetofoni tulekuni 1940. aastail.

Helidokumendid[muuda | muuda lähteteksti]

Iola by the „Edison Military Band“, Edison Record #9417, August 1906, pikkus 116 sek.

A Picture no Artist can paint by Florrie Forde, Edison Record #13544, September 1906, pikkus 114 sek.

In einem kühlen Grunde, Franz Porten, Columbia Hartguss-Wachswalze #50264, ca. 1905. Pilt:Kuehlengrunde 1905.ogg

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]