Fermi paradoks
Fermi paradoks on lahknevus arenenud maavälise elu kohta veenvate tõendite puudumise ja selle olemasolu ilmselt suure tõenäosuse vahel.[1][2]
Paradoksi kinnitajad jõuavad üldiselt järeldusele, et kui eluta ainest elu tekkeks vajalikud tingimused on nii lubavad, nagu Maal olemasolevad tõendid näitavad, oleks maaväline elu piisavalt levinud, nii et oleks ebatõenäoline, et seda ei oleks tuvastatud.[3]
Paradoks on oma nime saanud füüsik Enrico Fermi järgi, kes selle idee esimesena sõnastas (1950).
Üks esimesi, kes Fermi paradoksi kohta esitas üksikasjaliku uurimuse, oli astrofüüsik Michael H. Hart (1975).[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "A winner of this year's Nobel prize in physics is convinced we'll detect alien life in 100 years. Here are 13 reasons why we haven't made contact yet". businessinsider.com, 21. september 2019
- ↑ "Are We Alone in the Universe?". washingtonpost.com, 10. detsember 2014
- ↑ "The Flip Side of Optimism About Life on Other Planets". nytimes.com, 3. august 2015
- ↑ Hart, Michael H. (1975). "Explanation for the Absence of Extraterrestrials on Earth". Quarterly Journal of the Royal Astronomical Society. 16: 128–135. Bibcode:1975QJRAS..16..128H.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Webb, Stephen (2002). If the Universe Is Teeming with Aliens . . . Where Is Everybody? - Seventy-Five Solutions to the Fermi Paradox and the Problem of Extraterrestrial Life - 1st Edition. United Kingdom: Copernicus Books. ISBN 978-0387955018.